EV100 raames annab Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor, hispaanlasest jazz-pianist Iñaki Sandoval vabariigi aastapäeva nädalal viis kontserti „Estonian Suite. Ood Eestile“. 19. veebruaril toimub kontsert Otepää kultuurikeskuses kell 19.00, 20. veebruaril Pärnu raekojas kell 19.00, 21. veebruaril Tartu ülikool aulas kell 16.00, 22. veebruaril Viljandis pärimusmuusika aidas kell 19.00 ja 23. veebruaril Karksi-Nuia valla kultuurikeskuses kell 16.00

Pamplonast pärit Iñaki Sandoval on üks Hispaania juhtivaid jazz-pianiste ja -heliloojaid. Ta on omandanud hariduse Berklee Kolledžis ja Las Vegase Nevada Ülikoolis ja omandanud Barcelona Autonoomses ülikoolis doktorikraadi muusikateaduses ja kunstiajaloos. Hetkel resideerib ta Eestis ja töötab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktorina.

Kontsertidel tuleb esitusele pianisti enda looming, mis on kirjutatud Viljandis ning saanud inspiratsiooni Eestist, selle inimestest, traditsioonidest, kultuurist, siinse looduse ilust, maastikest, metsadest, järvedest, jõgedest, siinsest rahust, talvest, üksindusest ja vaikusest. Kontsertide kaudu soovib Iñaki Sandoval avaldada austust inimestele, kes Eesti iseseisvuse eest võitlesid.

„Nüüd, 100 aastat hiljem, on meie ülesanne iseseisvust säilitada ning parim viis selleks on edendada haridust ja hoida eesti kultuuri,“ ütleb Sandoval.

Heategevusliku kontserdi piletid on müügil tund enne algust kohapeal. Hind on 5 eurot (3 eurot õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele) ning piletitulu läheb TÜ Viljandi kultuuriakadeemia muusikaõpingute toetamise fondi. Lisaks piletiostule saab oma panuse anda, tehes ülekande Tartu Ülikooli SA kontodele SEB Pank EE471010102026293006 või Swedbank EE532200221010373441 selgitusega „TÜ VKA muusikahariduse fond“.

Eelmisel aastal andis ta välja kontsertsalvestise „Estonian Suite: Live in Tallinn“ CD/DVD-formaadis. Rohkem infot teose kohta siin.

Lisainfo: Krista Tamm, 435 5231, krista.tamm [ät] ut.ee

TÜ Viljandi kultuuriakadeemias algavad mitmed täeindusõppe kursused.

VEEBRUAR
16. veebr Võru keele järgkursus 3 EAP; Sulev Iva
16. veebr Üldpädevuste arendamine õppe- ja kasvatustöös 3 EAP; Allan Kährik
17. veebr Loovus ja laulud laste muusikatundides – põnevad nipid ja mängulised võtted 0,25 EAP; Airi Liiva. Kohad täis, planeerime uut kursust! Registreeru järjekorda: margit [ät] ut.ee
21. veebr Laagritöö (Laagrikasvataja, tase 4) 3 EAP; Piret Eit, Eda Mõim, Andrus Lehtmets
22. veebr Sündmuste ohutus ja turvalisus 3 EAP; Marju Mäger, Marko Lõhmus, Piret Aus

MÄRTS
1. märts Etenduskunstide kõrghariduse eelõppe kursus 0,5 EAP; Taavet Jansen, Jaanika Juhanson, Kai Valtna, Eve Komissarov, Paul Bobkov, Katariina Unt, Merle Saarva, Karl Saks, Ele Viskus
1. märts Noore Muusiku Kool 1 EAP; muusikaosakonna õppejõud
1. märts Noore Meistri Kool 1 EAP; rahvusliku käsitöö osakonna õppejõud
3. märts Avalik esinemine inglise keeles 3 EAP; Margit Kirss
5. märts Maalikursus 0,75 EAP; Kersti Rattus
6. märts Omakultuuriakadeemia 1 EAP
8. märts Inglise keele suuline ja kirjalik eneseväljendus, tase B2.1 3 EAP; Margit Kirss
8. märts Laagritöö (Laagrikasvataja, tase 6) 3 EAP; Piret Eit, Lii Araste, Eda Mõim, Andrus Lehtmets
17. märts Tekstiilist nuku valmistamine 0,75 EAP; Christi Kütt
17. märts Ehtetöö algkursus - rahaga kaelaehte valmistamine 0,75 EAP; Indrek Ikkonen

APRILL
21. aprill Kullassepatehnoloogia algkursus - jootmistehnika 0,5 EAP; Indrek Ikkonen
27. aprill Tantsu- ja tsirkuseetenduste loomine beebidele ja väikelastele vanuses 0-3 eluaastat 0,25 EAP; Birutė Banevičiūtė PhD (Leedu)
28. aprill Omalooming kooli muusikatunnis 0,5 EAP; Tauno Aints

Vaata tervet koolituskalendrit. 

1. märtsil on Viljandi kultuuriakadeemias avatud uste päev ja osaleda saab põnevates töötubades. Vaata lisa siit.

Ootame õpetajaid koos gümnaasiumiõpilastega õppekäigule
Pakume võimalust tulla oma õpilastega õppekäigule TÜ Viljandi kultuuriakadeemiasse kui atraktiivsesse ja mitmekülgsesse õpikeskkonda. Õppekäigu eesmärk on saada ülevaade erinevate erialade õppimise võimalustest Viljandis ning Viljandi kultuurielust laiemalt. NB! Õppekäigud on tasuta! Sihtgrupp: 10.-12. klasside õpilased koos õpetajatega. Õppekäik koosneb kahest osast: ekskursioon Viljandi kultuuriakadeemia õppehoonetes ning kaks tasuta paralleelselt toimuvat õpituba. Loe lähemalt: www.kultuur.ut.ee/taiendusope/oppekaik-tu-viljandi-kultuuriakadeemiasse

Ei leidnud sobivat enesetäiendusvõimalust?
Täienduskoolitusprogrammi või pikaajalist koolituskava on võimalik kokku panna ka vastavalt asutuse või isiku soovidele ja vajadustele. Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/taiendusope/telli-koolitus-meilt.

Joonistusvõistlusele "Joonistame emakeelt" oodatakse osalema kuni 18-aastased lapsi ja noori, et anda neile võimalus mõtiskleda visuaalselt emakeele olulisuse ja vajalikkuse üle. Joonistusvõistlus on üks osa emakeelepäeva tähistamisest Tartu ülikoolis ning kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul.

Töödes võib kasutada erinevaid kunstitehnikaid ja -stiile, lisaks joonistustele võib esitada maale, digikunsti, kollaaže jms.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 7. märts. Esitatud töid hindab kunstide keskuse žürii, parimatele auhinnad!

14. märtsil avatakse kunstide keskuse Facebooki lehel virtuaalne näitus, kus kuulutatakse välja parimad ning on võimalik näha kõiki võistlusele saadetud töid.

Tingimused ja joonistusvõistlustel osalemise kord: https://humanitaarteadused.ut.ee/joonistame-emakeelt

Konkurssi korraldab Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kunstide keskus Tartus.

Lisainfo: Margot Must, kunstide keskuse koordinaator, margot.must [ät] ut.ee, 737 6187

Neljapäeval, 8. märtsil tähistab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakond professor Kalju Komissarovi sünniaastapäeva. Sel päeval antakse esmakordselt üle Kalju Komissarovi nimelised stipendiumid kahele Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnas õppivale üliõpilasele. Stipendium on algatatud Garmen Tabori, Tartu Ülikooli ja Eesti Teatriliidu ettepanekul ning Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapitali toel. Stipendium on mõeldud erialaseks enesetäienduseks välismaal.

Praeguse Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna kõrghariduslike õppekavade (tantsukunsti, teatrikunsti ja teatrikunsti visuaaltehnoloogia) ülesehitamise idee teatrimudelina kuulub Kalju Komissarovile. Õppeprotsessis tähendab see, et tulevased etenduskunstide tehnilised ja loomingulised töötajad õpivad koos ja täiendavad loomeprotsessis üksteist.

Kalju Komissarov on ülikoolis pidanud oluliseks, et „… üliõpilane oleks selle nelja aasta jooksul mingitpidi oma piire tunnetanud. Sest siis, kui ta on neid tunnetanud, saab ta tegelda ka nende avardamisega.“

Stipendiumiga soovitakse väärtustada Kalju Komissarovi pikaajalist ja viljakat tööd teatrihariduse vallas. Stipendium määratakse üliõpilasele, kes on õpingutes tervikuna olnud tulemuslikult loominguline ning oma erialal perspektiivikas.

Stipendiumi üleandmine toimub 8. märtsil Ugala teatris. Samal hommikul, kell 11.00 toimub Ugala teatri etendus „Vai-vai vaene Vargamäe“, milles teevad kaasa ka Komissarovi endised üliõpilased. Pidulik stipendiumite üleandmine toimub kell 13.00 Ugala teatri fuajees.  Kammersaalis on eksponeeritud Kalju Komissarovi maalid ja joonistused, ühtlasi on avatud kultuuriakadeemia visuaaltehnoloogia eriala üliõpilaste tööde näitus.

Kell 14.00 toimub filmi „Koma“ (Ugri Film 2018) näitamine Ugala teatri väikses saalis. Filmi autoriteks (režissöörideks ja stsenaristideks) on Maria Avdjushko ja Peeter Simm. Film on valminud EFI, Kultuurkapitali ja ERR-i toetusel portreedokumentaalide programmis.

Pärast filmi külastatakse ühiselt Viljandi Metsakalmistut.

Alates kella 17.00 on kõik külalised, vilistlased, üliõpilased, praegused ja endised õppejõud ja töötajad oodatud baari Jasm, Koidu Seltsimajas (Jakobsoni 18).

Lisainfo: Taavet Jansen, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna juhataja, 5695 5844, taavet.jansen [ät] ut.ee

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste poolt korraldatud Tudengite Teatripäevadel Viljandis 16.-18. veebruaril astusid üles kaheksa tudengite harrastusteatritruppi nii Eestist kui ka Soomest.

Noortele harrastusnäitlejatele andsid aruteluna tagasisidet etenduskunstide valdkonnas tegutsevad Kolm Tarka, kelleks sel aastal olid Vanemuise teatri draamanäitleja Kärt Tammjärv, vabakutseline näitleja Karl Robert Saaremäe ja NUKU teatri näitleja Kaisa Selde.

Kolme Targa ühisel otsusel said premeeritud kõik trupid, küll aga toodi eraldi välja kolme laureaati.

Tallinna Ülikooli tudengiteater TYYT – preemia maailmakirjanduse suurteose puhtas ja ilusas eesti keeles lavale toomise eest.

Improgrupp Ruutu10 – preemia omaloomingulise ja humoorika, igati enesekindla ning julge esituse eest.

Tallinna Tehnikaülikooli tudengiteater T-Teater – preemia ühtehoidvale kollektiivile julguse eest püstitada endale keeruline üleasanne ja seda läbi eneseiroonilise pilgu läbi täita.

Tartu Üliõpilasteater –  preemia nutika ja plastilismusikaalse lähenemise eest eesti muinasjuttudele. Ühtlasi publiku lemmik.

TÜ Pärnu kolledži tudengitrupp K-äng 2 – preemia lühikese, kontsentreeritud, vaimuka, parimas mõttes kerge miniatuuri meieni toomise eest. Eesotsas meespeaosalisega.

Helsinki Ylioppilasteatteri – laureaat hingeavardava etteaste inimkonda lunastuseni juhtiva lavastuse eest.

Kellariteatteri – laureaat sooja, nüansirikka, maitsekalt emotsionaalse ja energeetiliselt laetud mängu eest.

Ilves-Teatteri – laureaat päris oma ihu ja hingega mängu ning siira, isikliku panustamise eest ühiskondlikult olulistel teemadel.

Tartu Vanemuise teatri draamanäitleja Kärt Tammjärve võttis festivali kokku järgmiste sõnadega: "Tahan  veel kord tänada meeskonda, sest see oli tõega inspireeriv ja silmiavardav festival, mille korraldajad tundusid südamega asja juures olevat. Sügav kummardus te ees! Hea meel, et sellised festivalid toimuvad ja et nende vastu on suur huvi."

XVII Tudengite Teatripäevad toimuvad Viljandis aasta pärast!

Hege-Lee Paiste fotosid festivalist näeb siit.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemial on kombeks tähistada igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva aktus-mõtisklusega. Juubeliaastale pühendatud mõtiskluse „Eesti riik ja meie“ peab prof. Marju Lauristin kultuuriakadeemia mustas saalis sel neljapäeval, 22. veebruaril algusega kell 15.00.

Kõik huvilised on oodatud! Pärast mõtisklust on kõik palutud kohvilauda ruumi 128.

Marju Lauristin (sündinud 7. aprillil 1940) on eesti sotsiaalteadlane ja poliitik. Ta oli 1992–1994 Eesti sotsiaalminister, on olnud Riigikogu liige ja Eesti saadik Euroopa Parlamendis. Lauristin on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor, sotsiaalteadlane ja poliitik. Ta kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.

Täna, 21. veebruaril kell 16 annab Tartu ülikooli aulas tasuta klaverikontserdi TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor, Hispaania jazz-pianist Iñaki Sandoval.

Kontserdil tuleb esitusele pianisti enda looming, mis on kirjutatud Viljandis ning saanud inspiratsiooni Eestist, selle inimestest, traditsioonidest, kultuurist, siinse looduse ilust ja maastikest, metsadest, järvedest, jõgedest, siinsest rahust, talvest, üksindusest ja vaikusest.

Kontserdi kaudu soovib Iñaki Sandoval avaldada austust inimestele, kes Eesti iseseisvuse eest võitlesid. „Nüüd, sada aastat hiljem, on meie ülesanne iseseisvust säilitada ning parim viis selleks on edendada haridust ja hoida eesti kultuuri,“ lausus Sandoval.

26. veebruarist kuni 2. märtsini on Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna uksed avatud kõigile, kes huvituvad magistriõppest. Magistrinädalal saab külastada arvukaid avatud loenguid ja osaleda paljude õppekavade infotundides.

„Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on 18 magistriõppekava ja neist 13-le saab õppima tulla mistahes erialalt, seepärast on kõik väga oodatud meie õppekavadega tutvuma. Sisseastumiseks on vaja ainult bakalaureusekraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ja piisavat tahet edasi õppida,“ sõnas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna arendus- ja kommunikatsioonijuht Liis Saar.

Eeldusaineteta magistriõppekavad:

• ajalugu
• etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia
• kirjandus- ja teatriteadus
• religiooniuuringud ja teoloogia
• semiootika ja kultuuriteooria
• tõlkeõpetus
• Euroopa keeled ja kultuurid (inglise keeles)
• filosoofia (inglise keeles)
• folkloristika ja pärandirakendused (inglise keeles)
• kultuurikorraldus (avatud ülikool)
• semiootika (inglise keeles)

Eeldusaineteta magistriõppekavad Viljandi kultuuriakadeemias:

• kunstide ja tehnoloogia õpetaja (tehnoloogiaõpetuse õpetaja, käsitöö ja kodunduse õpetaja, nutikate tehnoloogiate õpetaja) (avatud ülikool)
• pärandtehnoloogia

Ingliskeelsetele õppekavadele lõpeb avalduste esitamine 15. märtsil. Eestikeelsetele õppekavadele saab avaldusi esitada 20. juunist 1. juulini.

Magistrinädala programmiga on võimalik tutvuda valdkonna kodulehel. Rohkem infot kõigi õppekavade ja sisseastumistingimuste kohta saab küsida selle õppekava instituudist või uurida Tartu ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Liis Saar, valdkonna arendus- ja kommunikatsioonijuht, 737 6148, liis.saar [ät] ut.ee

11 TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengit lähevad ära Viljandist ja oma argipäevast, et vastu võtta väljakutsed – elada 5 päeva ühes ruumis, ühise tunniplaani järgi ja loosi tahtel.

5-päevane eksperiment, kus elu ja looming esitavad üksteisele väljakutse.

Avalik showing 4.03 kell 15.00.

Bussile registreerumine algab 28. veebruaril!

Jälgi FB-s https://www.facebook.com/events/1593252217426447 ja Instgramis: @valjakutsete_nadal

Sel neljapäeval, 1. märtsil avab Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia oma uksed kõikidele huvilistele. Päeva jooksul on võimalik osa võtta erialasid tutvustavatest loengutest ja töötubadest, lisaks saab avastada niilinna kui akadeemia õppehooneid koos tudengitega. Päeva lõpetab pidu Viljandi Lennukitehases.

Avatud uste päeva avapauk antakse kell 11.00 kultuuriakadeemia peamaja (Posti 1) mustas saalis, kus saab põhjaliku ülevaate kultuuriakadeemiast, misjärel jagunetakse huvipakkuva osakonna infotundi. Edasi sealt toimub juba ligi paarkümmend põnevat õpituba kolmes erinevas õppehoones.

Suurem osa neist on eelregistreerimisega ja mõeldud just potentsiaalsetele edasiõppijatele, aga näiteks Vilma maja (Turu 7) töötoad on avatud ka linnaelanikele ja teistele uudistajatele. Kella 12-16 saab näiteks sealses sepikojas proovida väikese asja sepistamist, villavabrikus pakutrükiga poekotile mustri tegemist, teljekojas kangastelgedel kaltsuvaibale ise uusi ridu kududa jpm.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia peahoone pannakse selleks päevaks üles butafooride näitus, koha peal on võimalik teha väikese annetuse eest rinnamärke ja kõige julgemad saavad proovida ka köiega laskumist. Sel aastal on esmakordselt kultuuriakadeemial tellitud eribuss, mis Tallinnast huvilised kohale toob ja järgmisel hommikul ka tagasi viib. Öömaja võimalust gümnasistidele pakuvad tudengid ise.

“Sellel aastal korraldab kultuuriakadeemia üliõpilasesindus avatud uste päeva raames õhtuse koosviibimise Viljandi Lennukitehases. Meie peol astuvad üles kultuuriakadeemia tudengid nii bändide kui ka DJ-de näol. Publiku ette tulevad muusikaosakonna tudengitest koosnev bänd Nagy Bögö ning kolme osakonda hõlmav tudengitepunt Impluvium. Uksed avatakse kell 20.00,” ütles TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilasesinduse president Kadi Keskülla. “Tahame pakkuda tulevastele tudengitele võimaluse kogeda Viljandi vibe´i. Päeval on neil võimalus kokku puutuda erialadega lähemalt ning õhtune programm annab võimaluse tundma õppida tudengielu teist poolt,” lisas Keskülla.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemias on neli osakonda, kus on võimalik õppida nii rakenduskõrgharidus- kui ka magistriõppes. Kokku on akadeemias 10 erinevat õppekava, millel omakorda spetsialiseerumissuunad.

Kõikide õppekavadega saab tutvuda siin: https://www.kultuur.ut.ee/et/oppimine/oppekavad-7

Lisainfo ja avatud uste päeva programm: http://www.kultuur.ut.ee/et/akadeemiast/avatud-uste-paev

Kolmapäeval, 28. veebruaril jätkab Tartu ülikooli vabade kunstide professor Peeter Laurits loengusarja „Metsik esteetika ehk Kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele“, mis on avatud kõigile huvilistele, ka vabakuulajatele.

Kursusel kõrvutatakse iidseid kultuurimeetodeid verivärsketega, vaadatakse neoliitilist digitaalse pilguga ja vastupidi, aetakse segamini natura’t ja cultura´t, televisiooni ja selgeltnägemist. Peeter Laurits analüüsib kunstniku rolle eri ühiskondades ja kunsti erinevaid sotsiaalseid modaalsusi alates maagilisest kuni propagandistlikuni. Üheskoos professoriga otsitakse loovuse lätet. Näidispatsiendina võetakse ette tema Vaal-galeriis kureeritav näitus „Surnu suusad ehk Kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele“.

Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub ta nii ürglooduses kui ka inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides ning mikro- ja makromaailmaruumis.

Kevadsemestril toimuvad vabade kunstide professori loengud kolmapäeviti kell 16.15–18 üle nädala:

•             28. veebruar
•             14. märts
•             28. märts
•             11. aprill
•             25. aprill
•             9. mai
•             23. mai

Loengud toimuvad Tartus Jakobi 2 ringauditooriumis (ruum 226). Info loengute kohta on kättesaadav aadressil.

Lisainfo: Maarja Nõmmik, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kunstide keskus, 737 5669, maarja.nommik [ät] ut.ee

Teisipäeval, 6. märtsil kell 17 avatakse Viljandi Muuseumis näitus „Ilu ja vägi. Kodaratega kaelarahad“. Näitusel on väljas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste valmistatud ja Pärnu Muuseumi kollektsioonis leiduvad kodarrahad.

ILU JA VÄGI. KODARATEGA KAELARAHAD
Näitus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste valmistatud
ja Pärnu Muuseumi kollektsioonis leiduvatest kodarrahadest
06.03 – 19.05.2018
Viljandi Muuseum
Johan Laidoneri plats 10, Viljandi

Kodarraha on Eesti aladel tuntud kaelaehe, mida valmistati siin 18. sajandi algusest kohalike kullasseppade poolt. Kodarraha valmistamisel kasutati hõberahasid või meistri enda poolt kujundatud münte, mis kaunistati ažuurselt ühes või kahes reas kodarate sarnaste kiirtega.

Meie näitusel on kõrvutatud Pärnu Muuseumist pärit vanad kodarrahad ja rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste poolt valmistatud kodarrahad. Metallitöö õpinguid alustavale tudengile on kodarraha kujundamine ja valmistamine üheks esimeseks ehtevalmistamise õppetööks. Selle käigus tutvutakse ehtetöö oluliste töövõtetega – näiteks saagimine, jootmine, mulgustamine, lihvimine, poleerimine, oksüdeerimine. Samuti saavad üliõpilased uurida, mõõdistada, üles joonistada ning tehnoloogiliselt analüüsida muuseumis leiduvaid vanu kodarrahasid. Vanade ehete ainetel luuakse ka oma kodarraha.

Omal ajal aga valmistasid kodarrahasid juba õppinud ja kogemustega meistrid, kellel olid oma äratuntavad käekirjad. Kujunduse järgi saab neid ehteid liigitada ja eristada. Üliõpilaste esimesed tööd on mängulised, julged, ehk ka mõneti eelarvamuste vabad. Väljas on nii koopiatena valmistatud rahasid kui ka täiesti omaloomingulisi eksemplare. Kujunduses on kasutatud nii isevalmistatud kui vanu ja kaasaegseid münte.

Näitust ilmestab Inna Raua poolt valmistatud Vändra kihelkonna naise rahvariiete komplekt koos kodarrahade ja teiste sinna juurde kuuluvate rahvuslike ehetega.

Koolitöödena valminud kodarrahade autoriteks on kõik TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala praegused ja endised üliõpilased: Alo-Allar Altmets, Ingmar Ivar Feldmann, Indrek Ikkonen, Diana Jezierska, Anna-Maria Kaseoja, Terje Kiho, Margit Keeman, Kauri Kurvits, Sander-Oliver Laasi, Teet Laur, Matis Lendok, Tõnis Luik, Lauri Luke, Kaur Matiisen, Kaspar Metsar, Mark Netšajev, Kadri Nugis, Siim Otsa, Maila Paalmäe, Maarja Palu, Rainer-Gregor Parijõgi, Irina Pedoson, Janis Pettai, Maria Poll, Edvards Puciriuss, Marko Purge, Randar Põld, Margit Randmäe, Karl Eik Rebane, Andre Rist, Carol Roost, Heikki Saabas, Kristiina Saar, Janno Saarna, Paul Salumaa, Ramona Sats, Margit Soomre, Markko Sunni, Mari Teder, Kristiina Tigasing, Annika Tihamets, Tiia-Mai Tiikoja, Kristjan Tuuleveski, Jaanus Vaabla.

Õppetöid on juhendanud: Indrek Ikkonen, Margit Keeman, Eilve Manglus, Maiu Mooses, Väino Niitvägi, Kirsti Tuum.

Täname rahvusliku metallitöö eriala üliõpilasi, õppejõude, Pärnu Muuseumit ja Viljandi Muuseumit näituse valmimisele kaasa aitamast!

Info: Eilve Manglus, eilve.manglus [ät] ut.ee, 50 800 25

https://www.kultuur.ut.ee/et/oppekavad/rahvuslik-metallitoo
FB: rahvuslikmetall
Instagram: tyvka_metall

Kuni 12. märtsini saavad Tartu ülikooli astumisest huvitatud panna end kirja akadeemilise testi tegemisele. See annab võimaluse tagada endale ülikoolikoht juba kevadel, sest test tehakse 24. märtsil ja tulemused selguvad hiljemalt kuu lõpuks.

Akadeemilist testi saab teha suuremates linnades üle Eesti. Selle sooritamine vähemalt 65-punktisele tulemusele võimaldab asuda õppima enamikule Tartu ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele.

„Eelmisel aastal tegi akadeemilise testi 966 inimest ja 190 neist said suvele vastu minna teadmisega, et Tartu ülikool ootab neid õppima. Need, kelle tulemus jäi alla 65 punkti, kandideerisid ülikoolikohale riigi- ja sisseastumiseksamite tulemuste alusel suvel. See põhimõte kehtib ka tänavu,“ rääkis Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. „Meie käest uuritakse tihti, kuidas akadeemiliseks testiks valmistuda. Eraldi õppida selleks ei saa, kuid me soovitame lahendada proovitesti, mis on kuni 23. märtsini kättesaadav ülikooli kodulehel. See annab võimaluse tutvuda tüüpülesannetega ja nii peaks kulgema 24. märtsil testi tegemine sujuvamalt.“

Akadeemilise testi saab teha ühe korra aastas. See võimalus on neil, kellel on õigus astuda Tartu ülikooli sel aastal, st abiturientidel ja varem keskhariduse omandanud inimestel. Nooremaid gümnasiste ootab ülikool testi tegema gümnaasiumi lõpuaastal, seni saavad nad kätt harjutada proovitestil.

Akadeemilises testis on 150 valikvastustega küsimust. Testiga ei kontrollita mitte gümnaasiumis omandatud teadmisi, vaid pannakse proovile üliõpilaskandidaadi valmisolek ja oskus kasutada etteantud infot ning leida loogilisi seoseid. Testi saab teha eesti või vene keeles ja selleks on aega kolm tundi. Tulemused avalikustatakse hiljemalt 31. märtsil ja need kehtivad Tartu ülikooli kandideerimisel 2018. aastal.

Erandina on neil, kes kandideerivad tänavu Tartu ülikooli psühholoogia või hambaarstiteaduse õppekavadele, võimalik akadeemilist testi teha ka 4. juulil. Nendel õppekavadel on akadeemiline test kohustuslik sisseastumiseksam.

Akadeemilisele testile registreerumine, viide proovitestile ja lisainfo on kättesaadavad Tartu ülikooli kodulehel.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Tartu ülikool peahoone aulas algab 12. märtsil kell 13 Eesti juubeliaastale pühendatud emakeelepäeva konverents „Selle maa keel“, kus arutletakse eesti keele rolli üle minevikus, olevikus ja tulevikus ning räägitakse laiemalt meie emakeele suhtest ümbritsevate keeltega.

Konverentsiga soovitakse eesti keele kõrval tähtsustada ka kõigi nende välismaalaste emakeeli, kes meie riigis elavad, samuti tunnustada neid, kes on eesti keele ära õppinud. Emakeelepäeva on koos ülikooliga tähistama oodatud nii kohalikud kui ka väljastpoolt Eestit pärit keelesõbrad.

„Emakeelepäeva konverents on ühelt poolt kingitus Eesti vabariigile 100. sünnipäeva puhul, teisalt aga meeldetuletus sellest, et kõigi siin maal elavate inimeste emakeel on ühtviisi oluline. Ühtlasi soovime konverentsiga näidata, et meil on väga suur osa välismaalasi, kes on eesti keele ära õppinud, ja selle üle on meil ainult hea meel,“ sõnas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop.

Konverentsil räägib professor Martin Ehala eesti keele mänguruumist rahvusjärgses Euroopas, emeriitdotsent Reet Kasik eesti kirjakeele viimasest sajast aastast ning vanemteadur Tiit Hennoste keelest, võimust ja vaimust. Kõik kolm esinejat on sel aastal pälvinud olulise riikliku tunnustuse: Martin Ehala sai Eesti riigi teaduspreemia, Reet Kasik Wiedemanni keeleauhinna ja Tiit Hennoste Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Ettekanded tõlgitakse inglise keelde.

Lisaks saab konverentsil osaleda neljas samal ajal toimuvas töötoas, millest üks – „Kuidas eesti keeles ellu jääda ehk „Vabandage, kus kuskuss on?““ – on mõeldud just eesti keelt õppivatele välismaalastele. Teistes töötubades võetakse vaatluse alla Vikipeedia olulisus keelele, maailma keelte erinevused ja eestikeelse regilaulu loomise põhimõtted.

Konverentsil saab osaleda tasuta, töötubadesse on vajalik eelregistreerimine. Lisainfo programmi kohta ja registreerimisvorm on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kodulehel.

Rahvusülikooli emakeelepäevakonverentsi on võimalik jälgida otseülekandena Postimehe veebis.

Lisainfo: Liis Saar, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna arendus- ja kommunikatsioonijuht, 737 6148, liis.saar [ät] ut.ee

Neljapäeval, 8. märtsil tähistab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakond professor Kalju Komissarovi sünniaastapäeva. Sel päeval antakse esmakordselt üle Kalju Komissarovi nimelised stipendiumid kahele Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnas õppivale üliõpilasele. Stipendium on algatatud Garmen Tabori, Tartu Ülikooli ja Eesti Teatriliidu ettepanekul ning Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapitali toel. Stipendium on mõeldud erialaseks enesetäienduseks välismaal.

Praeguse Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna kõrghariduslike õppekavade (tantsukunsti, teatrikunsti ja teatrikunsti visuaaltehnoloogia) ülesehitamise idee teatrimudelina kuulub Kalju Komissarovile. Õppeprotsessis tähendab see, et tulevased etenduskunstide tehnilised ja loomingulised töötajad õpivad koos ja täiendavad loomeprotsessis üksteist.

Kalju Komissarov on ülikoolis pidanud oluliseks, et „… üliõpilane oleks selle nelja aasta jooksul mingitpidi oma piire tunnetanud. Sest siis, kui ta on neid tunnetanud, saab ta tegelda ka nende avardamisega.“

Stipendiumiga soovitakse väärtustada Kalju Komissarovi pikaajalist ja viljakat tööd teatrihariduse vallas. Stipendium määratakse üliõpilasele, kes on õpingutes tervikuna olnud tulemuslikult loominguline ning oma erialal perspektiivikas.

Stipendiumi üleandmine toimub 8. märtsil Ugala teatris. Samal hommikul, kell 11.00 toimub Ugala teatri etendus „Vai-vai vaene Vargamäe“, milles teevad kaasa ka Komissarovi endised üliõpilased. Pidulik stipendiumite üleandmine toimub kell 13.00 Ugala teatri fuajees.  Kammersaalis on eksponeeritud Kalju Komissarovi maalid ja joonistused, ühtlasi on avatud kultuuriakadeemia visuaaltehnoloogia eriala üliõpilaste tööde näitus.

Kell 14.00 toimub filmi „Koma“ (Ugri Film 2018) näitamine Ugala teatri väikses saalis. Filmi autoriteks (režissöörideks ja stsenaristideks) on Maria Avdjushko ja Peeter Simm. Film on valminud EFI, Kultuurkapitali ja ERR-i toetusel portreedokumentaalide programmis.

Pärast filmi külastatakse ühiselt Viljandi Metsakalmistut.

Alates kella 17.00 on kõik külalised, vilistlased, üliõpilased, praegused ja endised õppejõud ja töötajad oodatud baari Jasm, Koidu Seltsimajas (Jakobsoni 18).

Lisainfo: Taavet Jansen, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna juhataja, 5695 5844, taavet.jansen [ät] ut.ee

Eesti Teatriliit kuulutas välja tänavused aastaauhindade nominendid, kelle seas on palju TÜ Viljandi kultuuriakadeemia vilistlasi. Palju õnne! Laureaadid selguvad rahvusvahelisel teatripäeval 27. märtsil.

TEHNILISTE TÖÖTAJATE AUHINNAD

LAVASTUST ETTEVALMISTAVA TÖÖTAJA AUHIND

Eve Komissarov (Butafoor-dekoraatori eriala vilistlane 1995, teatrikunsti visuaaltehnoloogia programmijuht, lektor)

Ugala teatri kunstnik-dekoraator, kelle juhendamisel on teater olnud juba aastaid tulevaste visuaaltehnoloogide praktikabaas. Ta on arendanud lavatagust professionaalsust, olnud usaldusisik ja nõuandja paljudele teatritöötajatele, sealhulgas just noortele. Või nagu ta ise on öelnud: „Visuaaltehnoloogia tudengite ja vilistlaste kõnedele ei jäta ma kunagi vastamata, olenemata kellaajast ja päevast.“

ETENDUST TEENINDAVA TÖÖTAJA AUHIND

Janno Jaanus (näitejuhtimise eriala vilistlane 1994)

Eesti Draamateatri lavaMeister – just Meister suure tähega. Autoriteetne, rahulik ja usaldusväärne, oskustega, mida saab meistritasemeni õppida ainult pika õpipoisi- ja sellitöö kaudu praktilises teatritöös. Lavatehnik, kes mõistab väga hästi teatrikunsti ja inimesi. Suurepärane meeskonnamängija nii oma lavameeste tiimi juhtides kui ka teatriperes kokkukuuluvustunnet luues.

REET NEIMARI NIMELINE KRIITIKAAUHIND

Heili Einasto ja Evelin Lagle (tantsukunsti vilistlane 2009)

Tantsuteatri kaardistajad, kes on lisaks neile iseloomulikule dialoogiformaadile tõusnud esile ka programmilisemate probleemipüstitustega.

Valle-Sten Maiste (filosoofia assistent)

Esseistlik teemaavaja, kes julgeb otsida märkimisväärset sündmust ka peavoolust väljastpoolt.

SALME REEGI NIMELINE AUHIND

Birgit Landberg (teatrikunsti 10. lennu vilistlane 2015) ja Paul Piik

Lavastaja ja dramaturg lavastuses "Peks mõisatallis" (Must Kast). Tänapäevaselt särav ja intellektuaalne, värske ja provotseeriv vaade Eesti ajaloole ja eestlase enesekuvandile.

Taavi Tõnisson (teatrikunsti 4. lennu vilistlane 2003)

Fantaasiarikas, köitev ja stiilne lavastus "Timm Thaler ehk Müüdud naer" (NUKU teater).

Marion Undusk (teatrikunsti 11. lennu vilistlane 2011)

Nõtke, õhuline ja tähelepanelik kunstnikutöö lavastusele "Timm Thaler ehk Müüdud naer", millest hoovab nii saatanlikkust kui ka inimlikkust (NUKU teater).

ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND

EMTA lavakunstikooli magistrandid Kersti Heinloo, Jaanika Tammaru (teatrikunsti 10. lennu vilistlane 2015), Tanel Saar,Raho Aadla (tantsukunsti XXI lennu vilistlane 2013), Martin Mill, Mait Joorits ja Agur Seim (teatrikunsti 4. lennu vilistlane 2003)

"Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba" (EMTA lavakunstikool) – võimsa sünergiaga kollektiivne ühisloome, hirmude anatoomia totaalsusesse kulmineeruv lahtimäng.

Renate Keerd (tantsukunsti X lennu vilistlane 2002)

"Vaimukuskuss" (Von Krahli Teater) ja "TAHE" (Tartu Uus Teater) – ühiskondlike nähtuste ja protsesside tundlik ja vaimukas kajastamine isikupärases kunstnikukeeles.

Saša Pepeljajev

"NO37 NOДвенадцать" (Teater NO99) ja "Primavera Paunveres"(teatriklunsti 12. lennu diplomilavastus Ugala Teatris) – teatripedagoogiliselt järjepidev, heakõlaliselt irriteeriv ning peene tekstitajuga laiahaardeline ja külluslik teatrisüntees.

TANTSUAUHIND

Sigrid Savi (Tantsukunsti XXIII lennu vilistlane 2015)

"Imagine There’s a Fish" (Sõltumatu Tantsu Lava) – teatriillusiooni intelligentne ja vaimukas lammutamine nüüdisaegsele liikumisele konteksti loomiseks, peaosas võimeka noore etendaja eneseirooniline hoiak.

Nele Suisalu ja Maarja Tõnisson (tantsukunsti XXI lennu vilistlane 2013)

"See on see" (Kanuti Gildi SAAL) – orgaaniliselt arenev naivistlik tantsulavastus, mis lubab vaatajal hääle, keha, valguse ja ruumi kaudu teose kohalolusse lahustuda.

MUUSIKAAUHIND

Märt-Matis Lill, Jan Kaus, Taago Tubin (näitejuhtimise eriala vilistlane 1994)  ja Taavi Kull

Erinevate teatrivormide meisterlik ühendamine ooperis „Tulleminek“ (Teater Vanemuine).

LAVASTAJAAUHIND

Kaili Viidas (teatrikunsti 6. lennu vilistlane 2007)

"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" (Endla Teater) ja "Midagi on viltu" (Tallinna Kammerteater)

Teisi nomineerituid saab vaadata siit.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia on otsustanud kinkida Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks noortele üle Eesti sada rahvuslikku või loomingulist õpituba. Eelmisel neljapäeval toimunud avatud uste päeval akadeemias avati laegas, kust pääsesid esimesed õpitoad välja. Valikus oli 18 õpituba kokku neljast erinevast osakonnast.

 „Gümnasistidele mõeldud õpitoad toimuvad koolides üle Eesti, kuhu eelneva kokkuleppe alusel külla sõidame. Lisaks leiavad õpitoad aset kultuuriakadeemias, olles osa meie õppekäikude formaadist. Nende läbiviijateks on kultuuriakadeemia üliõpilased ja õppejõud,“ ütles Krista Tamm, õpitubade koordineerija TÜ Viljandi kultuuriakadeemias.

„TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pakub väga mitmekülgset loomingulist, teoreetilist ja praktilist õpet, mida peegeldavad ka meie õpitoad alates valguskujundusest ja kultuuri analüüsimisest kuni ehete valmistamiseni. Õpitoad kannavad meie põhiväärtust – hoida ja edasi kanda eesti pärimuskultuuri,“ lisas Tamm.

Õpitubade läbiviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemias on neli osakonda, kus on võimalik õppida nii rakenduskõrgharidus- kui ka magistriõppes. Kokku on akadeemias 10 erinevat õppekava, millel omakorda spetsialiseerumissuunad.

Lisainfo: Krista Tamm, 435 5231, krista.tamm [ät] ut.ee

Täna anti Ugala teatris esmakordselt üle Kalju Komissarovi nimelised stipendiumid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna üliõpilastele. Stipendiumi saajad on teatrikunsti õppekava näitleja eriala 3. kursuse üliõpilane Karolin Jürise ja teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava valguskujundaja eriala 4. kursuse üliõpilane Jari Matsi. Stipendiumid andis üle Eesti Teatriliidu esimees Ain Lutsepp.

Stipendium on algatatud Tartu Ülikooli, Eesti Teatriliidu ja kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna endise juhataja ja näitleja Garmen Tabori ettepanekul ning Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapitali toel. Stipendium on mõeldud erialaseks enesetäienduseks välismaal.  Kultuurikapitali stipendium on suurusega á 1000 eurot. Sündmust toetab Eesti käekellatootja Wooch, kes premeerib mõlemat stipendiaati nimelise käekellaga.

Stipendiumi üle andes avaldas Eesti Teatriliidu esimees Ain Lutsepp lootust, et see stipendium aitab jätkata Kalju Komissarovi südamega tehtud tööd. „Tooksin välja tema kirge, intensiivset töötamisviisi, soovi saavutada parimat tulemust ja tema tundlikkust erinevate teemade käsitlemisel,“ sõnas Lutsepp.

„Kõige ilusam asi, mida saab kinkida, on kogemus. Ja see stipendium kingib mulle võimaluse uute kogemuste saamiseks,“ ütles Karolin Jürise oma tänukõnes.

Sõna võtsid ka Garmen Tabor, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna juhataja Taavet Jansen, Tartu Ülikooli õppeprorektor Anneli Saro ja Ugala teatri loominguline juht Ott Aardam.

Stipendiumite üleandmisele järgnes äsjavalminud dokumentaalfilmi „Koma“ (autoriteks ja stsenaristideks Maria Avdjushko ja Peeter Simm) linastus Ugala teatri väikses saalis.

Ugala kammersaalis avati Kalju Komissarovi maalide ja joonistuste näitus ning fuajees Viljandi kultuuriakadeemia visuaaltehnoloogia eriala üliõpilaste tööde näitus, mis jäävad avatuks 29. märtsini.

Pärast sündmusi Ugalas külastati ühiselt Viljandi Metsakalmistut ja samal õhtul on kõik külalised, vilistlased, üliõpilased, praegused ja endised õppejõud ning töötajad oodatud jazzbaari Jasm (Jakobsoni 18).

Praeguse TÜ Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna kõrghariduslike õppekavade (tantsukunsti, teatrikunsti ja teatrikunsti visuaaltehnoloogia) ülesehitamise idee teatrimudelina kuulub Kalju Komissarovile. Õppeprotsessis tähendab see, et tulevased etenduskunstide tehnilised ja loomingulised töötajad õpivad koos ja täiendavad loomeprotsessis üksteist.

Kalju Komissarov on ülikoolis pidanud oluliseks, et „… üliõpilane oleks selle nelja aasta jooksul mingitpidi oma piire tunnetanud. Sest siis, kui ta on neid tunnetanud, saab ta tegelda ka nende avardamisega.“

Stipendiumiga soovitakse väärtustada Kalju Komissarovi pikaajalist ja viljakat tööd teatrihariduse vallas. Stipendium määratakse üliõpilasele, kes on õpingutes tervikuna olnud tulemuslikult loominguline ning oma erialal perspektiivikas.

Tartu ülikooli kunstide keskuse korraldatud laste ja noorte joonistusvõistlusele „Joonistame emakeelt“ saadeti ühtekokku 165 tööd, neist 101 paberil ja 64 elektroonselt. Lapsed ja noored läkitasid töid kokku 34 lasteaiast ja koolist. Samuti saatsid laste joonistusi lapsevanemad.

„Meil on väga hea meel, et konkurss osutus niivõrd populaarseks ja hõlmas tõesti kogu Eestit. Palju töid saabus lisaks Tartule ka näiteks Ida-Virumaalt ning geograafiliselt kaugeim kool, kust laste joonistused meieni jõudsid, oli Emmaste põhikool Hiiumaal. Paljude tööde puhul oli näha, et lisaks heale teostusele mõeldi ka sõnumile ega unustatud ära huumorit,” sõnas kunstide keskuse koordinaator Margot Must.

Ära märgitud tööde arv sõltus esitatud tööde arvust vastavas vanusegrupis.

3–7-aastastelt lasteaialastelt saabus kokku 57 tööd. Auhinnaga märgiti ära kolm tööd:

• Oskar Hinn (3-aastane)
• Andri Aart (6-aastane)
• Freia Vinogradov (7-aastane)

Lisaks tõsteti esile üks töö:

• Maribel Tendermann (4-aastane)

7–9-aastased 1.–3. klassi õpilased esitasid kokku 41 tööd, millest žürii valis kaks auhinnaga ära märgitud tööd:

• Lee Plado„Sõida tasa üle silla” (9-aastane)
• Mirjam Märtin (9-aastane)

Lisaks tõsteti esile üks töö:

• Steven Jürgenson„Võta jalad selga” (2. klass)

10–12-aastaste 4.–6. klassi õpilaste vanusegrupis saabus võistlusele kokku 50 tööd, millest žürii valis kolm auhinnaga ära märgitud tööd:

• Anette Pihus„Lips on läbi” (10-aastane)
• Astor Argos (10-aastane)
• Rebeka Luukkala (11-aastane)

Lisaks tõsteti esile üks töö:

• Maria Lisete Eksi (12-aastane)

13–16-aastaste 7.– 9. klassi noorte vanusegrupis laekus konkursile kokku 17 tööd, millest žürii valis ühe auhinnaga ära märgitud töö:

• Kettlin Sirk (16-aastane)

Lisaks tõsteti esile üks töö:

• Alex Kriisa (13-aastane)

Eriauhinnaga otsustas žürii tunnustada Kääpa kooli õpetajat Ülli Kelnerit, kes oli juhendanud 19 teise ja neljanda klassi last, kelle kõigi töödes joonistati humoorikalt Eesti vanasõnu.  

Lasteaedadest vääris eriauhinnaga ära märkimist Kohtla-Järve Punamütsikese lasteaed rohke osaluse eest. Sealt saabus 17 tööd erinevatest lasteaia vanuserühmadest.

Auhindade saajatega võetakse ühendust. 

Konkurss „Joonistame emakeelt“ korraldati 21. veebruarist 7. märtsini. Osaleda said kõik kuni 18-aastased lapsed ja noored. Töödes võis kasutada erinevaid kunstitehnikaid ja -stiile. Joonistuskonkursi eesmärk oli pöörata laste ja noorte tähelepanu emakeelele ning panna nad natuke mõtlema emakeele olemusele ja olulisusele. Konkurss oli osa emakeelepäeva tähistamisest Tartu ülikoolis.

Lisainfo: Margot Must, margot.must [ät] ut.ee, 737 6187