19-21. detsembril toimus rahvusvahelise Erasmus+ projekti „Youth workers' training in HEIs: approaching the study process“ esimene kohtumine, milles osalevad ka Piret Eit ja Ülle Roomets TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonnast. Üheskoos teiste projektis osalevate kõrgkoolidega plaanitakse luua noorsootöö õppekavasid võrdlev mudel ja algatada dialoog Euroopa tasandil noorsootöö õpetamise programmide väljatöötamiseks.  

Välispartnerid on Newmani Ülikool Birminghamis, Suurbritannias ja Humak Rakenduskõrgkool Helsinkis, Soomes. Eesti poolelt on kaasatud noorsootööalase kõrghariduse õppekavad Tartu Ülikooli Narva kolledžis ja Viljandi kultuuriakadeemias ning Eesti Noorsootöötajate Kogu.

Neljast projektikohtumisest esimene toimus Eestis ja selle esimesel päeval külastati Viljandi kultuuriakadeemiat, et arutada projekti tulemusel väljaantava noorsootööalase kogumiku ülesehitust ning ülesannete jaotust. Lisaks tutvuti majaga ja ülevaate huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekavast andis programmijuht Külli Salumäe. Järgmisel päeval pealinnas kohtuti noortepoliitika võtmeisikutega Eestis.

Rohkem infot kogu programmi kohta leiab siit. 

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia juubeliaastale pühendatud esseekogumik "Omakultuurist ja oma kultuurist" on jõudnud müügilettidele. Seda võib leida Rahva Raamatu kauplustest, seahulgas e-poest.

Raamat on keskendunud mõiste "omakultuur"ümber, proovimata seda sefineerida ega selgitada. Autorid, kes omakultuurset ja oma kultuurset mõtet jagavad on Anzori Barkalaja, Ave Matsin, Valle-Sten Maiste, Jim Ashilevi, Virgo Sillamaa ja Valdur Mikita. Põhjaliku eessõna on kirjutanud Madis Arukask.

Raamatu kujundaja on Epp Barkalaja, raamatu kujunduses on kasutatud TÜ VKA vilistlase Monika Hindi loomislaulu ainetel loodud gobelääni motiive. Raamat on trükitud 100% taaskasutatud paberile.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia soovib kõikidele oma koostööpartneritele, sõpradele, üliõpilastele ja töötajatele alloleva videoga rahulikku jõuluaega!

Tartu ülikool teatab kurbusega, et meie seast lahkus täna ootamatult rektor Volli Kalm. Kogu ülikoolipere sügavaim kaastunne on sel pühadeajal rektori perega. Me langetame leinas pea.

Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

Laupäeval, 23. detsembril kustusid Tartu Ülikooli peahoone valgete sammaste ümber põimitud säravad jõulutuled. Peahoone kella all süüdati musta leinalindiga küünal. Ülikool on ootamatult kaotanud oma väärika juhi, Eesti teadus ja kõrgharidus julge ja targa eestkõneleja ning Eesti riik rahvuslikult meelestatud rahvusvahelise haardega haritlase, rektor professor Volli Kalmu.

Volli Kalm sündis 10. veebruaril 1953 Vändras. Pärast Vändra keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli ning lõpetas 1976. aastal geoloogia eriala. Seejärel oli ta aspirantuuris Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia instituudis. 1984. aastal kaitses ta geoloogiakandidaadi kraadi ja asus 1986. aastal lektorina tööle Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna geoloogia instituudis. 1988. aastal suundus ta Alberta Ülikooli järeldoktorantuuri. 1992. aastal valiti ta Tartu Ülikooli geoloogia professoriks. Volli Kalmu teadustegevus oli suunatud paleokliimale, mandrijäätumiste paleogeograafiale ja kronoloogiale, sedimentoloogiale ja geoarheoloogiale.

Aastatel 1998–2003 oli ta Tartu Ülikooli õppeprorektor. 2012. aastal valiti Volli Kalm Tartu Ülikooli rektoriks. Tänavu suvel, alustades teist ametiaega rektorina, võis ta rahulolevalt tõdeda, et tugevnenud on Tartu Ülikooli positsioon nii rahvusülikoolina kui ka rahvusvahelise teadusülikoolina, õppe- ja teadustöö ning ettevõtlikkusega tegelemine on paremini lõimunud ja erialade vaheline koostöö kasvanud. Volli Kalmu juhtimise all on Tartu Ülikool rahvusvahelistes edetabelites tõusnud 200 koha võrra. Ta ei võtnud kogu au endale, vaid rõhutas, et edu on tulnud tänu ülikooli kõikide töötajate pühendunud tööle ja varem tehtud tarkadele otsustele.

Volli Kalm pidas väga oluliseks ülikooli rahvusvahelist koostööd ja nähtavust. 2016. aastal sai Tartu Ülikool tema juhtimisel teadusülikoolide võrgustiku The Guild liikmeks, tänavu valiti Kalm ka selle juhatuse liikmeks. Tal oli tugev usk, et partnerlus maailma tippülikoolidega võimaldab Tartu Ülikoolil kujundada Euroopa teaduspoliitikat ning kasvatada ülikooli võimekust. The Guildi ülikoolide juhid on järelehüüetes nimetanud Kalmu visionääriks ja oluliseks teejuhiks kogu Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustikule. Tänavu novembris valiti Volli Kalm Thbilisi Riikliku Ülikooli audoktoriks.

Samasuguse vastutustundega nagu rahvusvahelisse töösse suhtus Kalm ka Tartu Ülikooli missiooni teenida oma riiki ja rahvast. «Koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus ja peamine eesmärk, kuna rahvusülikoolina on meie ülesanded edetabelites mõõdetavast märksa laiemad, näiteks eestikeelse õppe, teaduskeele ja rahvusteaduste ning kultuuri arendamine, eesti haritlaskonna kasvatamine,» märkis Kalm hiljuti Sirbile antud intervjuus.

Kevadel toimunud rektorivalimiste käigus küsiti Volli Kalmult, mis on tema elu suurim saavutus. Ta vastas: «Elu suurim saavutus on minu pojad ja minu panus ülikooli juhtimisse tema väga erinevatel tasanditel. Suurim teadussaavutus on Kirde-Euroopa mandrijäätumiste ajalise ja ruumilise leviku ning sellega seotud klimaatiliste tsüklite väljaselgitamine ja seitsme kaitstud doktoritöö juhendamine.»

Volli Kalm oli juhina nõudlik ja sirgjooneline. Pikaajaliste eesmärkide seadjana võttis ta ette ulatuslikke reforme ja kavandas suuri muutusi. Volli Kalm on aidanud reformida Eesti teadusrahastuse süsteemi, ta osales Eesti Teadusagentuuri loomises ning oli selle esimene juht. Tartu Ülikooli rektorina viis ta lõpule pikka aega kavandatud ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi. Rektorite Nõukogus oli tema sõnal oluline kaal. Tema panust Eesti eri nõuandvates ja otsustuskogudes hinnati kõrgelt.

Tema suunamisel on uuendatud ülikooli õppekavad ja saavutatud positsioon Baltimaade suurima ettevõtete ja avaliku sektori arenduspartnerina. Tema aktiivsel osalusel toimus Eesti teadusasutuste konsolideerimise protsess, mille ühe osana liitub ülikooliga juba lähipäevil Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus.

Väga oluline oli Volli Kalmu jaoks tulevaste õpetajate koolitamine. Küllap mängis siin rolli seegi, et ta oli õpetaja poeg. Kevaditi aulas lõpetajatele diplomeid jagades rõhutas rektor alati, et kõige tähtsamat tööd hakkavad tegema need, kes suunduvad kooli õpetajaks. Volli Kalmu annetuse abil toetatakse igal aastal ühte õpetajakoolituse üliõpilast.

Oma teise ametiaja üheks tähtsamaks ülesandeks pidas ta akadeemilise karjäärimudeli uuendamist. Detsembris jõuti vastu võtta akadeemiliste töötajate uued ametijuhendid. Tal oli südamel nii doktorantidele elamisväärse sissetuleku tagamine kui ka teenekatele töötajatele väärika vanaduspensioni võimaldamine. Pooleli jäi uue IT- ja ettevõtlusmaja Delta rajamine, mille valmimise eest ta koos linnajuhtidega vankumatult seisis.

Rektor Volli Kalmu pühendumus, sihikindlus ja töövõime on eeskujuks paljudele. «Jääme teda mäletama kui ausat inimest, kellel olid selged seisukohad, keerutamata väljendusviis, nõudlikkus, kursisolek ja hooliv tähelepanu ülikooli kõigi valdkondade suhtes. Temale sai kindel olla,» meenutab üks tema kolleege. «Kogu Volli töise elu võib võtta kokku ühe lausega: lühim tee kahe punkti vahel on sirge tee ja see tee sai laotud täpselt ja tugevalt. Seevastu vabadel hetkedel, mida Volli oma üliõpilaste ja kolleegidega jagas, oli sirgjoonelisus unustatud, kas seigeldes mägedes või matkates maakodu lähedal asuvas soos,» mäletab lahkunud rektorit teine lähedane kolleeg.

Volli Kalm olevat oma nime saanud ema Leida lemmikvennalt Voldemarilt, keda kodus kutsuti Volliks. Onu viidi Siberisse ning ta suri seal külma tõttu, sest andis oma palitu kellelegi, kes külmetas veel rohkem. Volli Kalm rääkis onu osavõtlikkusest austuse ja imetlusega. Volli Kalm lahkus justkui sümboolselt oma onu Voldemari 115. sünniaastapäeval.

Volli Kalmu elulõng katkes ülekohtuselt vara. Oma elu jooksul jõudis ta aga väga palju ära teha, olles sealjuures ka oma perele pühendunud armastav isa ja abikaasa. Tunneme sügavat tänutunnet suure töö eest, mida professor Volli Kalm teadlase ja rektorina ülikooli ja Eesti kõrghariduse, teaduse ja ühiskonna heaks on teinud.

Volli Kalmu ärasaatmine toimub laupäeval, 30. detsembril kell 11 Tartu Ülikooli aulas. Aula uksed on avatud alates kella 10.30st. Ärasaatmistalitusele aulas järgneb muldasängitamine Raadi kalmistul ja mälestusõhtu ülikooli ajaloomuuseumi Valges saalis. Peahoone fuajees saab teha sissekandeid järelehüüderaamatusse, see võimalus on ka Tartu Ülikooli koduleheküljel.

Sügavas leinas langetame pea lahkunud rektori mälestuseks ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Järelehüüe ilmus 27. detsembri 2017 Postimehes.

Tartu ülikooli senat valis 27. detsembril 2017 erakorralisel istungil ühehäälselt rektori kohusetäitjaks professor Tõnu Lehtsaare.

Lehtsaar ütles oma kõnes senatile, et tema peamine eesmärk ülikooli rektori kohusetäitjana on tagada stabiilsus ja tuua majja uus rektor. "Hoiame ülikooli töös. Küsisin täna hommikul rektoraadi koosolekul ka kõikidelt rektoraadi liikmetelt, kas nad on nõus oma ametis jätkama. Ma ei oodanud neilt vastust kohe, kuid sain neilt kinnituse, et läheme koos edasi,"ütles ta.     

Tõnu Lehtsaare volitused rektori kohusetäitjana algasid tänasest ja kestavad maksimaalselt ühe aasta, kuid mitte kauem kui 23. detsembrini 2018.

Rektori valimiste toimumise aja ja korra otsustab ülikooli nõukogu.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalmu ärasaatmine toimub Tartu ülikooli aulas laupäeval, 30. detsembril kl 11. Aula uksed on avatud alates kl 10.30. 

Kõik leinajad aulasse ei mahu, kuid aulas toimuvat on võimalik jälgida senati saalis ning peahoone esimese korruse auditooriumi 139 ekraanidelt. 

Pärjad ja kimbud võib aulasse kaasa tuua, kuid võimalusel soovitavad korraldajad need võtta kaasa alles kalmistule, sest aulast väljumisel ei pruugi kõik leida enda toodud lilli (pärjad antakse väljujatele kaasa järjest). Pärjad ja kimbud, mis ei mahu aulasse, paigutatakse fuajeesse. Peahoone eest liigub leinarong Raadi kalmistule, kus toimub muldasängitamine. Leinarongis liigutakse ühiste bussidega ning samuti viivad bussid kalmistult Tartu ülikooli muuseumisse, kus toimub Volli Kalmu mälestusõhtu. Mälestusteenistus nii aulas, kalmistul kui ka muuseumis on kõigile leinajatele avatud. 

Palume võimaluse korral matusele tulla autota. Parkimiseks on erandkorras avatud Lossi 3 ning Munga 4 asuvad parklad, samuti on muudatused linna parkimisskeemis. Ülikooli tänaval on parkimine keelatud.

Lähedaste soovil ei ole ülikooli aulas ja muuseumis lubatud pildistamine ega filmimine. Palume austada leinajate privaatsust.

30. novembril TÜ Viljandi kultuuriakadeemias peetud pärandtehnoloogia konverentsil anti kahele kultuuriakadeemia üliõpilasele üle Anu Raua stipendiumid. Komisjoni otsusel said 2017. aasta stipendiumi rahvusliku tekstiili eriala neljanda aasta üliõpilane Kati Kuusemets ja pärandtehnoloogia magistrikava üliõpilane Mareli Rannap.

Kati Kuusemets on silma paistnud väga heade tulemustega õppetöös ja on lootust andev käsitööuurija. Tema koolitöödena disainitud ja valmistatud paar rõivaeset on eksponeeritud Eesti Rahva Muuseumi rahvusliku moeajaloo ülevaatenäitusel „Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi“, mis on rahvusliku tekstiili erialale suurepäraseks reklaamiks.

Pärandtehnoloogia magistrikava üliõpilane Mareli Rannapi uurimisteema on äärmiselt aktuaalne: ta loob oma töö kaudu rahvarõiva nõuandekeskuse mudeli, mis koondaks paikkonna rahvarõiva-alase teabe ja pakuks tuge nii rahvarõivaste kandjale kui valmistajale. Magistritöö kirjutamise ja õpingute kõrval on ta tegelenud ka rahvarõivaste populariseerimisega ja tema eestvedamisel on toimunud mitmeid rahvarõivaste valmistamise kursuseid Saaremaal.

Tekstiilikunstnik Anu Raud oli kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna esimese õppekava üks loojatest.  Temanimeline stipendium loodi kolm aastat tagasi 2013. aastal sooviga tunnustada üliõpilast, kes on silma paistnud ainelise kultuuripärandi uurimise ja hoidmisega. Igal aastal antakse välja vähemalt üks stipendium, mille ühe osa moodustab rahaline toetus 1000 eurot ning teise osa naturaalmajanduslik toetus, mis sümboliseerib seotust maakultuuriga. 2017. aasta sügissemestril esitati Anu Raua stipendiumikonkursile 13 esildist kokku kaheksale üliõpilasele. 

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond pakub rakenduslikku kõrgharidust eesti rahvusliku tekstiili, ehituse ja metallitöö erialal ning magistriõpinguid pärandtehnoloogias. Traditsioonilisi käsitöötehnikaid kaasaegsesse tarbekeskkonda lõimides esindab osakond paikkondlikku ja rahvuslikku traditsiooni ning identiteeti tugevdavaid ja taasloovaid väärtusi.

Algaval kevadsemestril pakub kunstide keskus kõigile üliõpilastele võimalust osaleda ligi 40 ainekursusel, millest seitseteist toimuvad ka inglise keeles.

Kursused on eri valdkondadest: visuaalkunstid, muusika, filmikunst, tants, eneseväljendus, käsitöö ja multimeedia. Samuti jätkub kevadel vabade kunstide professor Peeter Lauritsa loengusari "Metsik esteetika". Täiendusõppijatena on kursustele oodatud ka kõik huvilised väljastpoolt ülikooli. Mitmed kunstide keskuse ained sobivad väga hästi ka õpetajatele ja teiste elukutsete esindajatele. 

Lisaks ainetele, kus suur rõhk on loometööl (nt „Improvisatsiooniline joonistamine“ või „Õlimaal“), on valikus kursuseid, mis keskenduvad kunstide analüüsile. Raivo Kelomehe ja Heie Treieri kursus käsitleb 20. saj lõpu ja 21. saj alguse läänemaailma kunsti, vaadeldes kunsti muutumist teaduse, maalikunsti, fotograafia, arhitektuuri, filmi, video ja elektrooniliste kommunikatsioonitehnoloogiate ristumispunktidel. Teistlaadset lähenemisnurka pakub aga Soome kunstnik Matti Vanio seminaride sari „Kunsti vaadeldes“, kus kunstnikuga külastatakse galeriisid ja näituseid, et mitme erineva nurga alt kunstnike teostesse süveneda.

Eri suundadega kursuseid leiavad ka muusikahuvilised, kellel on võimalik tutvuda nii muusika loo ja analüüsiga ning arendada improvisatsioonioskusi eri instrumentidel või saada esmaseid praktilisi teadmisi helitehnoloogiast lihtsama helirežii koostamiseks.

Käsitöökursused keskenduvad nii pärimusele, jätkusuutlikkusele kui ka disainile. Sügissemestril tutvustas Triin Amur tudengitele moetööstuse telgitaguseid ja probleeme ning kevadsemestril jätkatakse praktilise tööga ja disainitakse ning õmmeldakse prügi ehk moetööstuse jääke. Sarnaselt rõivatööstusele uurib Kristina Rajando kursus pärimusliku nahatöö s(t)aatust kõrvuti tööstusliku nahatööga ning tutvustab nahatöö meetodeid ja töövahendeid ajaloost tänapäevani.

Kunstide keskus soovib üliõpilastele pakkuda kursuseid, mis toetavad nende erialaõpinguid, sillates kunste ja teadusi.

Kunstide keskuse koduleheküljelt leiab kõikide kursuste täpsemad kirjeldused. Tudengid saavad kursustele registreeruda õppeinfosüsteemis kuni 11. veebruarini. Täiendusõppijad saavad täita avalduse, mis on leitav koduleheküljelt koos täpsema infoga.

Lisainfo:
Margot Must
Kunstide keskuse koordinaator
506 3686 (3686)
//margot.must [ät] ut.ee/">margot.must [ät] ut.ee

Ka kevadsemestril pakub kultuuriakadeemia mitmekülgse valiku koolitusi enesetäienduseks.

JAANUAR
27. jaan Filigraani praktika edasijõudnutele 0,5 EAP; Indrek Ikkonen
27. jaan Praktilisi nõuandeid koorijuhile 0,25 EAP; Hirvo Surva

VEEBRUAR
3. veebr Eelõpe: Noorteürituse korraldus 1 EAP; Piret Eit, Lii Araste, Anett Männiste, Piret Aus
9. veebr International Winter Academy 1 EAP; Anzori Barkalaja, Tarmo Noormaa, Jan Seepter, Cätlin Mägi, Katrin Jänese, Ülo Valk, Ave Matsin, Timo Maran; Kaiti Pirs, Maire Vesingi                                        
14. veebr Taiji Yang stiil 1 EAP; Raho Langsepp
15. veebr Sissejuhatus muinas- ja keskaegsesse tekstiili ja kostüümi 3 EAP; Jana Ratas
17. veebr Loovus ja laulud laste muusikatundides – põnevad nipid ja mängulised võtted 0,25 EAP; Airi Liiva

MÄRTS
1. märts Etenduskunstide kõrghariduse eelõppe kursus 0,5 EAP; Taavet Jansen, Jaanika Juhanson, Kai Valtna, Eve Komissarov, Paul Bobkov, Katariina Unt, Merle Saarva, Karl Saks, Ele Viskus
1. märts Noore Muusiku Kool 1 EAP; muusikaosakonna õppejõud
5. märts Maalikursus 0,75 EAP; Kersti Rattus
17. märts Tekstiilist nuku valmistamine 0,75 EAP; Christi Kütt
17. märts Ehtetöö algkursus - rahaga kaelaehte valmistamine 0,75 EAP; Indrek Ikkonen

APRILL
27. aprill Tantsu- ja tsirkuseetenduste loomine beebidele ja väikelastele vanuses 0-3 eluaastat 0,25 EAP; Birutė Banevičiūtė PhD (Leedu)

Vaata tervet koolituskalendrit siit: www.kultuur.ut.ee/taiendusope

Väärikate Ülikooli loengud Viljandis

Väärikate Ülikooli loengutel ja seminaridel käsitletakse praktilisi ja silmaringi laiendavaid teemasid. Osalema on oodatud kõik avatud mõttemaailma huvilised vanuses 50+.

16. jaanuaril räägib Maire Vesingi Teadlikust ja tervislikust toitumisest.
13. veebruaril on teemaks kinnisvaraomaniku rõõmud ja mured: kuidas kinnisvaratehinguid turvaliselt teha. Lektor: Kaido Kaljuste
13. märtsil on loeng teemal viha valitsemine. Lektor: Sergei Drõgin.

Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/taiendusope/vaarikate-ulikool, tel +3725145775 (Anett Männiste)

Ootame õpetajaid koos gümnaasiumiõpilastega õppekäigule
Pakume võimalust tulla oma õpilastega õppekäigule TÜ Viljandi kultuuriakadeemiasse kui atraktiivsesse ja mitmekülgsesse õpikeskkonda. Õppekäigu eesmärk on saada ülevaade erinevate erialade õppimise võimalustest Viljandis ning Viljandi kultuurielust laiemalt. NB! Õppekäigud on tasuta! Sihtgrupp: 10.-12. klasside õpilased koos õpetajatega.

Õppekäik koosneb kahest osast: ekskursioon Viljandi kultuuriakadeemia õppehoonetes ning kaks tasuta paralleelselt toimuvat õpituba.

Loe lähemalt: www.kultuur.ut.ee/taiendusope/oppekaik-tu-viljandi-kultuuriakadeemiasse

Ei leidnud sobivat enesetäiendusvõimalust?
Täienduskoolitusprogrammi või pikaajalist koolituskava on võimalik kokku panna ka vastavalt asutuse või isiku soovidele ja vajadustele.

Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/taiendusope/telli-koolitus-meilt

Margit Kink

täiendusõppe spetsialist

tel 5855 3137

margit.kink [ät] ut.ee

Reedel, 12. jaanuaril toimus Tartus Eesti Akadeemilise Spordiliidu (EASL) aastapäevaturniir. Tartu Ülikooli malevõistkond koosseisus Siim Kanep, Toivo Hinrikus ja Margit Simenson saavutas võidu Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli ees. Samas koosseisus võideti ka eelmisel aastal sama turniir.

Palju õnne ka Viljandi kultuuriakadeemia poolt!

Algaval kevadesemestril pakub kunstide keskus kõigile huvilistele võimalust osaleda pea neljakümnel ainekursusel, millest seitseteist on avatud ka inglise keeles.

Keskuse õppeained katavad paljusid kunstide valdkondi: visuaalkunste, muusikat, filmikunsti, tantsu, eneseväljenduskunste, käsitööd ja multimeediat, samuti jätkub kevadel ka vabade kunstide professor Peeter Lauritsa loengusari „Metsik esteetika“.  Täiendusõppijatena on kursustele oodatud ka kõik huvilised väljastpoolt ülikooli.

Üheks kunstide keskuse väga oluliseks eesmärgiks on pakkuda kursusi, mis toetaks tudengeid nende erialaõpingutes ning sildaks kunste ja teadusi. Lisaks paljudele ainetele, kus suur rõhk on loometööl, on ka kursusi, mis keskenduvad kunstide analüüsile. Kui kujutavas kunstis on võimalik valida pea kahekümne erineva aine vahel, siis mitmeid eri suunaga kursuseid on ka muusikas, kus saab tutvuda nii muusika loo ja analüüsiga kui ka arendada improvisatsioonioskusi eri instrumentidel või saada esmaseid praktilisi teadmisi helitehnoloogiast lihtsama helirežii teostamiseks. Käsitöö kursused keskenduvad nii pärimusele, jätkusuutlikkusele kui ka disainile, draamaõppe meetodi praktikum tutvustab vastavat didaktikat, töövõtteid ja tehnikaid, mida igapäevatöös rakendada. Mitmed õppeained on just sel põhjusel kindlasti kasuks õpetajatele ja teistele, kes ametialaselt palju suhtlevad.

Üks algava semestri uusi õppeaineid on füüsika professori ja fotograafi Jaak Kikase kursus „Valguspõhised tehnoloogiad visuaalkunstides“, mis õpetab kasutama valgust kui füüsilist meediumi visuaalkunstides. „Valguse vahendusel saame me läbi silmade põhilise osa oma informatsioonist ning valgusel on ka tugev emotsionaalne mõju. Kaunite kunstide vallas aga kasutame me enamasti väga väikest osa kõikidest nendest põnevatest ja ootamatutest optilistest efektidest, mida füüsikud on avastanud,“ avab professor Jaan Kikas veidi kursuse sisu.

Täiendusõppijad saavad täita avalduse, mis on leitav kunstide keskuse koduleheküljelt koos täpsema infoga. Keskuse igapäevauudiseid saab jälgida Facebooki vahendusel. Tudengitel on kunstide keskuse ainetele võimalik registreerida 12. veebruarini.

Lisainfo: Margot Must, kunstide keskuse koordinaator, 506 3686, margot.must [ät] ut.ee

Kevadsemestril alustab TÜ Viljandi kultuuriakadeemias neli kuud kestev eesti viipekeele kursus, mis annab algteadmised eesti viipekeelest kui suhtluskeelest, kurtide kultuurist ja eesti viipekeele grammatikast. 

Kursuse korraldamise mõte tekkis kultuurikorralduse õppekava sügissemestri ainest “Kultuurikorralduse alused”, kus käsitleti erivajadustega inimeste ligipääsu kultuurile.

“Olen ise kurtide vanemate laps ning see teema on mind saatnud terve elu. Loengusse kutsusin külalisteks oma kolm head sõpra, kellest üks on juhtkoeraga pime, teine vaegkuulja ja kolmas liikumispuudega. Üliõpilased said sellest kohtumisest eriliste inimestega väga palju informatsiooni ja inspiratsiooni. Järgmisel päeval tulid tudengid minult küsima, kas oleks võimalik neile viipekeele kursus korraldada,” kirjeldas kultuurikorralduse õppejõud ja kursuse algataja Piret Aus idee tekkimist.

Kursuse juhendajaks on noor viipekeele tõlgiks õppija Jari Pärgma, kes on veendunud, et eesti viipekeele õppimine avardub õppijate maailma ja võimalusi. Tema oli ka üks tõlkidest, kes tegi suvel Viljandis toimunud erivajadustega inimeste laulu- ja tantsupeol viipekeeletõlget.

“Olen kasvanud keskkonnas, kus räägitakse minu võõrkeeles ehk eesti keeles. Sellepärast on mulle oluline õpetada eesti viipekeelt kui minu emakeelt,” sõnas Pärgma.

Kursus on mõeldud eelkõige neile, kes alustavad eesti viipekeele õppimist võõrkeelena ega oma seost kurtide kogukonnaga. Eelnevaid teadmisi (eesti) viipekeelest ega kurtusest ei ole tarvis. Kursuse raames saavutatakse eesti viipekeele A1 keeletasemeoskuse (viipekeeleõpe raamdokumendi alusel) suhtluskeelena.

Kursus toimub Viljandi kultuuriakadeemia peamajas (Posti 1) teisipäeviti kell 14.15 - 17.45 ja kestab 13. veebruarist kuni 29. maini. Kursus on avatud kõikidele üliõpilastele, aga seda on võimalik läbida ka täiendkoolitusena.

Lisainfo aine kohta on kättesaadav nii õppeinfosüsteemis kui ka meie kodulehel.

Lisainfo: Piret Aus, 528 0515, piret.aus [ät] ut.ee

Tuleva nädala alguses, 5.-6. veebruarini on TÜ Viljandi kultuuriakadeemial külalised Kanada arktilistelt aladelt, kes tulevad siia traditsioonilist hülgenaha töötlemist tutvustama.

Kultuuriakadeemia Vilma majas algab esmaspäeval kell 14.30 loeng traditsioonilisest hülgenaha töötlemisest. Samal ajal on võimalik vaadata ja osta Kanada meistrite poolt tehtud hülgenahkseid esemeid. Terve teisipäevase päeva sisustab hommikul kell 9.00 algav töötuba, kus õpetatakse tegema hülgenahast jalanõusid ja mütse.

Töötubade läbiviijaks on Mona Netser ja Mary Ehko Wilman. Wilmanil on diplom karusnahatööstuses ja hülgenaha disainis, Netser on lõpetamas õpinguid samal erialal. Traditsioonilise käsitöö oskuse on nad kaasa saanud juba lapsepõlvest oma esivanematelt. Nad mõlemad on pärit Nunavuti alalt (inuktituti keeles „meie maa“). See polaarkliimaga saarerohke piirkond moodustab Kanada pindalast koguni viiendiku, aga on väga hõredalt asustatud, 2 miljoni ruutkilomeetri kohta on ligikaudu 35 000 elanikku. Hetkel elavad nad selle haldusüksuse suurimas asulas ja ainukeses linnas - Iqaluit'is. Wilman on sealse linnavolikogu liige, endine linnapea ja tegeleb aktiivselt ka põlisrahvaste kultuuripärandi hoidmisega.

“Nad tegelevad traditsioonilise, põlisrahvastele omase hülgejahiga ja tulevad tutvustama just enda tavade kohast nahatöötlust. Kui hülgetoodete müük on muidu Euroopa Liidus keelatud, siis inuitide esemetele on tehtud erand,” ütles Ave Matsin, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja.

“Ei saa unustada, et ka Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel on olnud hülgejaht ja hülgenahast esemete valmistamine traditsiooniks, kuid seoses vahepealse jahipidamise keeluga on ka oskused kadunud. Teisipäevasesse õpituppa on kohale lubanud tulla nahatööhuvilised ja meistrid nii Kihnust kui Tallinnast, Eesti Kunstiakadeemiast, lisaks osalevad meie osakonna nahatöö eriala üliõpilased ja õppejõud. Me kõik ootame haruldaste oskustega külalisi suure põnevusega,“ lisas Matsin.

Esmaspäevane loeng ja müük Viljandi kultuuriakadeemia Vilma õppehoone (Turu 7) ruumis 124 on avatud kõigile huvilistele.

Visiiti vahendab Kanada Suursaatkond Eestis.

Lisainfo: Ave Matsin, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, 526 2510, ave.matsin [ät] ut.ee

TÜ Viljandi kultuuriakadeemias on käimas mitmete akadeemiliste ametikohtade konkursid. Täitmist vajavad järgmised ametikohad - etenduskunstide kompositsiooni ja improvisatsiooni lektor, pärimusmuusika puhkpillide lektor, rahvusliku ehituse lektor, rahvusliku ehtetöö lektor, rahvusliku metallitöö lektor, rahvusliku tekstiili lektor ja psühholoogia assistent.

Akadeemiliste ametikohtade konkursid on dokumentide esitamise tähtajaga 01.03.2018. Tartu Ülikooli lehel on avaldatud nende kohta rohkem infot: https://www.ut.ee/et/konkurss. 

Valitsus kiitis heaks kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku riiklike kultuuripreemiate määramiseks ja preemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvis vaibakunstnik, meie armastatud õppejõud ja emeriitprofessor Anu Raud. Teised laureaadid olid kirjanik Aino Pervik ja lavastaja Merle Karus. 

Tekstiilikunstniku, akadeemiku ja emeriitprofessori Anu Raua rahvakunstist kantud looming on esitaja Teater Vanemuise sõnul tihedalt seotud meie rahvusliku olemise ning juurtega. Samuti on tal väga suuri teeneid mitmete põlvkondade Eesti tekstiilikunstnike kasvatamises ja õpetamises, sest Raud on endiselt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor. Anu Raua looming on eelkõige vaibad – loodus, kodu ja rahvakunst on tema inspiratsiooni tuum. Anu Raud on Heimtali koduloomuuseumi püsinäituse kuraator ja kujundaja (err.kultuur.ee)

Loe intervjuud temaga Postimehest.

Palju-palju õnne ka akadeemia poolt!

Kolmapäeva, 14. veebruari õhtul avab Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kunstide keskus näitused tudengite loodud kirivöödest ning TÜ maalikunsti eriala vilistlaste Elo-Mai Mikelsaare ja Maarja Nõmmiku maalidest.

Kirivööde näituseleüles seatud vööd on valminud Eesti Rahva Muuseumi kogudes leiduvate vööde näitel kunstide keskuse sügissemestri kursusel „Kirivöö valmistamine“, mida juhendas rahvarõivameister ja kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrant Piia Rand.

Kursusel osales kaheksa eri õppekavade tudengit, kelle kõigi jaoks oli tegu uue tehnikaga. Esmalt tutvusid kursuslased vöödega ERMis rahvarõivanäitusel ning Eesti muuseumide veebiväravas. Igaüks uuris oma päritolu järgi ühe Eesti kihelkonna vöösid ning valis nende seast endale sobiva.

Vana anatoomikumi kahel korrusel üles seatud Elo-Mai Mikelsaare ja Maarja Nõmmiku maalinäitus „Ikka veel inimene“ esitab ammendamatuid küsimusi inimeseks olemisest. Kunstnikud ise kirjeldavad oma näitust järgnevate mõtetega:  „On paradoksaalne, et kuigi inimene on meie ainus olemise vorm, pole inimlikkus midagi iseenesestmõistetavat. Valdab otsustamatus üliinimlikkuse ja ülima loomulikkuse vahel. Osa meie mõistusest allub loomalikule ja kontrollimatule loomusele, osa püüab ürgsetele tungidele vastu hakata ning mõttes mõlgub igiliikuv küsimus: mida õigupoolest kujutab endast ülim inimlikkus?".

Kirivööde näituse avamine kunstide keskuse galeriis vanas anatoomikumis (Lossi 38) toimub 14. veebruaril kell 16.30. Näitus jääb avatuks 19. märtsini. Maalinäituse avamine toimub samal päeval kell 17, näitus jääb vanasse anatoomikumi märtsi lõpuni. Mõlemad näitused on avatud tööpäeviti kl 9 – 17.

„Ta ei näe üldse, kui ta ei näe iseennast. Kujund 1.7”. Elo-Mai Mikelsaar

„Rahu“. Maarja Nõmmik

Lisainfo: Margot Must, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kunstide keskuse koordinaator, 50 63 686, margot.must [ät] ut.ee

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased korraldavad Viljandis 16.-18. veebruaril 16. korda Tudengite Teatripäevasid. Mängupaikadeks on kultuuriakadeemia must saal ning Viljandi Lennukitehas. Üles astuvad kaheksa tudengite harrastusteatritruppi Eestist ja Soomest.

Eesti truppidest on laval Tallinna Ülikooli tudengiteater TYYT, improgrupp Ruutu10, Tallinna Tehnikaülikooli tudengiteater T-Teater, Tartu Üliõpilasteater ja TÜ Pärnu kolledži tudengitrupp K-äng 2. Lisaks etendub Viljandi kultuuriakadeemia III kursuse tantsulavastus, mille lavastaja on  Ruslan Stepanov.  Soomest tulevad kohale Helsingi tudengid oma truppidega Helsinki Ylioppilasteatteri, Kellariteatteri ja Ilves-Teatteri.

„Põhjanaabrid on tihti festivalil osalenud, aga üllatusena on nad sel aastal väljas koguni kolmes koosseisus. See sünergia, mis nende päevade jooksul tekib, meelitab tagasi ja sõna levib,“ ütles teatripäevade peakorraldaja, Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala III kursuse tudeng Kadri Kabanen.   

 „Publikul on veel teinegi põhjus rõõmustamiseks, sest sel aastal me piletiraha ei küsi ja etendused on täiesti tasuta. Küll aga tuleb kolme euro eest pääse soetada Festivali Klubile, mis toimub laupäeval, 17. veebruaril algusega kell 22.00 Viljandi Lennukitehases. Peol astub üles mitmekülgse muusikaga noortebänd Ol'Mill ja mõnusat vanakooli rokki viljelev The Jingles,“ lisas Kabanen.

Harrastajatele annab tagasisidet elukutselistest näitlejatest koosnev zürii ehk Kolm Tarka, kelleks sel aastal on Vanemuise teatri draamanäitleja Kärt Tammjärv, NUKU teatri näitleja Kaisa Selde ja eelmisel kevadel kultuuriakadeemia lõpetanud, hetkel vabakutseline näitleja Karl Robert Saaremäe.

Tudengite Teatripäevad on tudengitest koosnevatele harrastusteatritele suunatud festival, mis esmakordselt toimus 2003. aastal ning sellest alates on Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased seda korraldanud iga aasta veebruarikuus.

Festivali toetavad Viljandi linn, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Harrastusteatrite Liit.

Lisainfo ja ajakava leiab festivali kodulehelt: http://tudengiteteatripaevad.ee/

ja Facebookist:https://www.facebook.com/ttpfestival/

Lisainfo: Kadri Kabanen, projektijuht, kadrikabanen [ät] hotmail.com, 5901 7966