26. aprillil valitakse Tartu ülikoolile rektor. Rektorikandidaatide esitamise tähtpäev on täna, 15. märtsil kell 17.

Täna õhtul kell 17 algab valimiskomisjoni koosolek, kus kinnitatakse rektorikandidaadid. Kandidaate võivad esitada valdkondade nõukogud, teiste Eesti ülikoolide nõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia juhatus, ülikooli 15 korralist professorit ühiselt ja üliõpilasesindus. Rektoriks võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professoriks.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu otsustas 14. veebruaril esitada rektorikandidaadiks professor Margit Sutropi. Meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu otsustas 1. märtsil esitada rektorikandidaadiks professor Toomas Asseri.

Sotsiaalteaduste ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogud otsustasid rektori valimistel toetada nii professor Sutropi kui ka professor Asseri kandidatuuri.

5. aprillil kell 16.15 toimub rektorikandidaatide väitluskoosolek Tartu ülikooli aulas. Rektori valib 26. aprilli valimiskoosolekul viieks aastaks valimiskogu, kuhu kuuluvad nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valimiskogu nimekiri kinnitatakse 19. aprilli 2018. a seisuga. Valituks osutub kandidaat, kes kogub üle poole valimiskogu häältest.

Täpsemat teavet kandidaatide esitamise ja valimiste korra kohta saab valimiskomisjoni esimehelt Hannes Kollistilt (hannes.kollist [ät] ut.ee).

Lisainfo: Andres Soosaar, Tartu ülikooli akadeemiline sekretär, 737 5605, andres.soosaar [ät] ut.ee

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ootab kõiki ennast täiendama.

Koolitused märtsis ja aprillis
17. märts Tekstiilist nuku valmistamine 0,75 EAP; Christi Kütt. NB! 1 vaba koht!

6. aprill Kivilihvimise kursus 1,25 EAP; Eilve Manglus
21. aprill Kullassepatehnoloogia algkursus - jootmistehnika 0,5 EAP; Indrek Ikkonen. NB! Kohad täis, registreeru järjekorda: lembe.ratsep [ät] ut.ee.
27. aprill Tantsu- ja tsirkuseetenduste loomine beebidele ja väikelastele vanuses 0-3 eluaastat 0,25 EAP; Birutė Banevičiūtė PhD (Leedu)
28. aprill Omalooming kooli muusikatunnis 0,5 EAP; Tauno Aints

Suveakadeemia
14. aug Tantsumassiiv 1,25 EAP; Ele Viskus, Henri Hütt, Liis Vares, Taavet Jansen. TANTSUMASSIIVI eesmärk on koondada tantsukogukonda, andes võimaluse nelja päeva jooksul koos olla, mõelda, rääkida, arutleda, liikuda ja tantsida. Et tasakaalus oleks nii keha kui vaim, loome tingimused nii aktiivseks liikumiseks kui tantsu üle arutlemiseks, selle mõtestamiseks.

Meil toimuvad koolitused ka Kunstide keskuses Tartus:
20. märts Eneseväljenduskunsti alused II 2 EAP; Garmen Tabor. Viimased vabad kohad! Registreerumiseks saada kiri: maarja.nommik [ät] ut.ee
7. aprill Traditsiooniline lambanaha õmblemine 0,75 EAP; Made Uus

2. juuni Taimedega värvimine 0,25 EAP; Tuulike Kivestu

Vaata tervet koolituskalendrit siit: www.kultuur.ut.ee/taiendusope

Ootame õpetajaid koos gümnaasiumiõpilastega õppekäigule
Pakume võimalust tulla oma õpilastega õppekäigule TÜ Viljandi kultuuriakadeemiasse kui atraktiivsesse ja mitmekülgsesse õpikeskkonda. Õppekäigu eesmärk on saada ülevaade erinevate erialade õppimise võimalustest Viljandis ning Viljandi kultuurielust laiemalt. NB! Õppekäigud on tasuta! Sihtgrupp: 10.-12. klasside õpilased koos õpetajatega.

Õppekäik koosneb kahest osast: ekskursioon Viljandi kultuuriakadeemia õppehoonetes ning kaks tasuta paralleelselt toimuvat õpituba.

Loe lähemalt: www.kultuur.ut.ee/taiendusope/oppekaik-tu-viljandi-kultuuriakadeemiasse

Ei leidnud sobivat enesetäiendusvõimalust?
Täienduskoolitusprogrammi või pikaajalist koolituskava on võimalik kokku panna ka vastavalt asutuse või isiku soovidele ja vajadustele. Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/taiendusope/telli-koolitus-meilt või meie täiendusõppe spetsialistilt: Margit Kink, 5855 3137, margit.kink [ät] ut.ee

3.-9. märtsil osales seikluskasvatuse lektor Sergei Drõgin koos TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna tudengitega Eramsus+ projektis “The World Needs Big Dreamers” Türgis, Yalovas.

Mis juhtub, kui kokku viia seitsme riigi noored ja paluda neil luua äriidee? Kohe kindlasti midagi väga toredat. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia noored veetsid märtsi alguse Türgis, linnas nimega Yalova, koos Portugali, Hispaania, Makedoonia, Rumeenia, Bulgaaria ja Türgi noortega arutledes ettevõtlusvõimaluste üle nendes riikides. Ideed, mis arutelu käigus tekkisid, olid peamiselt isiklikest kogemustest: naabruskonna kokkuhoidmine, kultuuriliste probleemide vältimine, keskkonnahoiu teemad jm. Noored märkavad meie ühiskondade murekohti ja õnneks on antud võimalus neile muredele lahendus leida. Selgus, et pea igas osalevas riigis on väga häid võimalusi, kuidas ettevõtet alustada, kellelt saada tuge, kust saada raha. Miks mitte unistada suurelt ja olla iseenda tööandja.

Kohtumisel osalenud Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse tudeng Laura Kiili sõnas, et tudengina, kellele antakse võimalus kohtuda teiste kultuuride noortega, sai ta sealt väga palju. „Kultuuriline lõimumine toimis, ideed olid head ja elan edasi siiras lootuses, et mõni neist ideedest ka teostuse saab. Ühel või teisel moel oli see projekt rohkem kui lihtsalt ettevõtluse alustamise julgustus. See oli koht saamaks tutvusi üle terve maailma, samas tuues lähemale ka neid, kes Eestist ühel eesmärgil sinna sõitsid,“ ütles Kiili.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonna kontserdisarja «Made» kolmas kontsert leiab aset 21. märtsil kell 19.00 Sakala keskuses. Kontsert on tasuta!

Mademel astuvad üles kultuuriakadeemia ansamblid, kes esitavad pärimus-, pop- ja džässmuusikat. Ühes koosseisus esinevad esimese kuni kolmanda kursuse tudengid ning sarja kolmanda kontserdi jaoks on uue repertuaariga koos proove tehtud veebruari keskpaigast saati. Kui sügissemestril anti kaks kontserti sama koosseisuga ning vahetus vaid juhendaja, siis märtsikuu kontserdiks on muutunud nii ansamblikaaslased kui ka juhendaja. Laval saab näha viite rütmimuusikute ja nelja pärimusmuusikute koosseisu.

Ahto Abner, ühe rütmimuusikaansambli juhendaja, kirjeldab «Madet» järgmiselt: "Muusikamaja «Made» on nagu lennukisõit Viljandi kohal - lühikese aja jooksul saad ülevaatliku pildi, mida kultuuriakadeemias tehakse, ning muljetavaldava elamuse tundest, kuidas muusika kannab..."

Made on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonna kontserdisari, mille raames tuuakse muusikamaja seinte vahel helisev looming ka laiema avalikkuse ette. Sarja «Made» esimene kontsert leidis aset oktoobris Viljandi gümnaasiumis ja teine detsembris Pärimusmuusika aidas. Õppeaasta jooksul on kokku neli kontserti ja alati vahetub kas juhendaja või ansambli koosseis, seega on kõik kontserdid omanäolised.

2.-6. aprillini toimub Tartu Ülikooli Tallinna nädal, mis tutvustab pealinnas Tartu Ülikooli elukestva õppe võimalusi.

Pakutakse eri sihtrühmadele mitmekesist valikut huvitavaid ja innustavaid loenguid ning töötubasid, mida viivad läbi ülikooli õppejõud ja teadlased. Kõik üritused on tasuta.

Humanitaarteaduste ja kundtise valdkond on esindatud programmis järgmiselt:

• Esmaspäev, 2. aprill. Oma kuued, oma lõimed

12.00–13.30 loeng „Eesti ajaloo küsimusi 1917–1919 uute arhiiviallikate valgusel“
Anu Raudsepp, ajaloo didaktika dotsent
Registreeru SIIT

15.00–16.30 loeng „Eesti külakeskkond 21. sajandil. Traditsioonid ja võimalused“
Leele Välja, rahvusliku ehituse programmijuht
Registreeru SIIT

17.30–19.00 loeng „Soome-ugri maailmapilt“
Art Leete, etnoloogia professor
Registreeru SIIT

• Teisipäev, 3. aprill. Ilmaelu on kui arukas kivi

15.00–16.30 töötuba „Regilaulu mõnu“
Celia Roose, pärimusmuusika dotsent
Registreeru SIIT

• Neljapäev, 5. aprill. Igal linnul oma viis

15.00–16.30 loeng „Mitmekeelsus – kas oht või võimalus?“
Ülle Türk, inglise keele ja kultuuri assistent
Registreeru SIIT

• Reede, 6. aprill. Hea sõna võidab võõra väe

12.00–13.30 loeng „Kuidas uurida viisakust?“
Renate Pajusalu, üldkeeleteaduse professor
Registreeru SIIT

15.00–16.30 loeng „Kas Piibel räägib tõtt? Mida ütlevad piibliteadused?“
Urmas Nõmmik, Vana Testamendi ja semitistika dotsent
Registreeru SIIT

Kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreeruda. Kavas võib ette tulla muudatusi.

Tutvu kogu Tallinna nädala kavaga Tartu Ülikooli kodulehel.

Info: Tartu Ülikooli Tallinna esindus, 737 6600, esindus [ät] tallinn.ut.ee

Järgmisel kolmapäeval, 4. aprillil kell 12.00 esitleb Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakond Viljandi muusikakooli orkestrimajas pille tutvustavat veebilehte “Pilliportaal”.

Veebilehe eesmärk on õpetada lapsi ja noori paremini pille tundma. Pilliportaal on mõeldud kasutamiseks nii üldhariduskooli muusikatunnis kui ka muusikakooli tundides, kus on vaja õppida tundma erinevaid pille ning eelkõige on see mõeldud 10-16-aastastele lastele ja noortele.

Pillid on lehel jaotatud traditsiooniliselt: keelpillid, klahvpillid, näppepillid, puhkpillid, löökpillid. Suuremate pillirühmade alt jõuab pillide alamlehtedeni, kus on iga pilli kohta olemas tutvustav tekst ning video- ja pildimaterjal. Lisaks eespool mainitule on eraldi välja toodud pärimuspillid, et paremini tundma õppida meie rahva traditsioonilisi muusikainstrumente. Kultuuriakadeemia spetsiifikast lähtuvalt on rütmi- ja pärimusmuusikapillide osa kaalukam – nende juurde kuuluvad ka muusikaosakonna õppejõududega tehtud põhjalikud videoklipid, kus nad tutvustavad enda õpetatavat muusikainstrumenti.

“Pilliportaal koondab esmakordselt eesti keeles põhjaliku materjali nii orkestripillidest kui ka pärimus- ja rütmimuusikapillidest. Lisaks tekstidele on suure väärtusega ka meie õppejõudude videod, kus igat oma õpetatavat pilli tutvustab Eestis tuntud pillimees,” ütles Marko Mägi, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonna juhataja ja Pilliportaali üks autoritest.

Pilliportaali tekstide autorid on Aidi Vallik, Kadri Steinbach ja Marko Mägi. Veebikujunduse autor on Martin Rästa, videod on valminud kultuuriakadeemia videostuudios. Portaali valmimist on toetanud Tartu Ülikooli Teaduskool ning programm EDUKO.

Veebilehekülge tutvustavat videot saab vaadata siit.

Lehekülg asub aadressil pilliportaal.kultuur.ut.ee

Lisainfo: Kadri Steinbach, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonna programmijuht, 5309 6150, kadri.steinbach [ät] ut.ee

Eesti Teatriliit kuulutas rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil välja tänavused aastaauhindade laureaadid, kelle seas on rõõmustavalt palju TÜ Viljandi kultuuriakadeemia vilistlasi. Palju õnne! 

TEHNILISTE TÖÖTAJATE AUHINNAD

LAVASTUST ETTEVALMISTAVA TÖÖTAJA AUHIND

Eve Komissarov (Butafoor-dekoraatori eriala vilistlane 1995, teatrikunsti visuaaltehnoloogia programmijuht, lektor)

Ugala teatri kunstnik-dekoraator, kelle juhendamisel on teater olnud juba aastaid tulevaste visuaaltehnoloogide praktikabaas. Ta on arendanud lavatagust professionaalsust, olnud usaldusisik ja nõuandja paljudele teatritöötajatele, sealhulgas just noortele. Või nagu ta ise on öelnud: „Visuaaltehnoloogia tudengite ja vilistlaste kõnedele ei jäta ma kunagi vastamata, olenemata kellaajast ja päevast.“

ETENDUST TEENINDAVA TÖÖTAJA AUHIND

Janno Jaanus (näitejuhtimise eriala vilistlane 1994)

Eesti Draamateatri lavaMeister – just Meister suure tähega. Autoriteetne, rahulik ja usaldusväärne, oskustega, mida saab meistritasemeni õppida ainult pika õpipoisi- ja sellitöö kaudu praktilises teatritöös. Lavatehnik, kes mõistab väga hästi teatrikunsti ja inimesi. Suurepärane meeskonnamängija nii oma lavameeste tiimi juhtides kui ka teatriperes kokkukuuluvustunnet luues.

SALME REEGI NIMELINE AUHIND

Birgit Landberg (teatrikunsti 10. lennu vilistlane 2015) ja Paul Piik

Lavastaja ja dramaturg lavastuses "Peks mõisatallis" (Must Kast). Tänapäevaselt särav ja intellektuaalne, värske ja provotseeriv vaade Eesti ajaloole ja eestlase enesekuvandile.

ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND

Renate Keerd (tantsukunsti X lennu vilistlane 2002)

"Vaimukuskuss" (Von Krahli Teater) ja "TAHE" (Tartu Uus Teater) – ühiskondlike nähtuste ja protsesside tundlik ja vaimukas kajastamine isikupärases kunstnikukeeles.

MUUSIKAAUHIND

Märt-Matis Lill, Jan Kaus, Taago Tubin (näitejuhtimise eriala vilistlane 1994)  ja Taavi Kull

Erinevate teatrivormide meisterlik ühendamine ooperis „Tulleminek“ (Teater Vanemuine).

Kõiki laureaate näeb siit.

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tudengid läbivad kultuurivaldkonna ainete kõrval ka poolteist aastat vältava ettevõtlusõppe, millele antakse juba neljandat aastat avalöök festivalilaadse ideeturuga 5.-6. aprillil. Teise kursuse tudengid koos enam kui 30 Viljandi Gümnaasiumi majanduse õppesuuna õpilasega kohtuvad kahe päeva jooksul pärimusmuusika aidas ja kultuuriakadeemias paljude kogenud ettevõtjatega, kes mentoritena annavad neile nõu juba välja töötatud äriideede edasi arendamiseks.

Sündmuse peakorraldaja, ettevõtluse konsultant Kait Lukka sõnul muudavad Viljandi kultuuriakadeemia ettevõtlusõppe aine eriliseks õppeprotsessi kaasatud praktikud ning spetsiaalselt kooli jaoks välja töötatud „7 sammu ideest teostuseni“ õppemetoodika.

“Ideeturg on üks osa sellest õppekavade spetsiifikat arvestavast ettevõtlusõppe protsessist. Sellel aastal on kõrgendatud tähelepanu all ärimudeli erinevate osade liitmine ühtseks tervikuks,” lisas Lukka.

“Kahepäevase metoodiliselt läbiviidud ideede genereerimise ja elujõulisuse hindamise järgselt sisenevad Ideeturul moodustunud tudengitiimid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ühiselt koordineeritavasse teooria- ja praktikaõppesse. Lõppeesmärgiks on oma idee testimine teooriaõppe käigus ja selle teostamine praktikaõppe raames,” selgitas Lukka.

Ideeturul toimub ka eelmise aasta parimate äriideede võistlus, kus tudengimeeskondade esindajad peavad esitama žüriile liftikõne. Võitjale on rahalise preemia välja pannud üks ürituse toetajatest, SEB Pank.

Eelmisel aastal võitis liftikõnede võistluse kultuurikorralduse tudeng Kadi Sink, kes sai Ideeturult oma lapsepõlves välja kujunenud hobi - disainimise ja kujundamise - tarbeks finantsilise toetuse. Auhinnaraha kasutas ta töövahendite ja toorikute soetamiseks. Hetkel tegutseb Kadi graafikuna veel hobi korras, kuid lähitulevikus võib saada sellest tema põhitöö.

Ideeturu läbiviimisel on Viljandi kultuuriakadeemia koostööpartneriteks SA Viljandimaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Loomemajanduskeskus, MTÜ Startup Viljandi, Tartu Ülikooli ettevõtluse õppetool, Viljandi Gümnaasium, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning Viljandimaa Omavalitsuste Liit.  

Lisainfo: Marju Mäger, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse õppekava programmijuht, marju.mager [ät] ut.ee, 520 8124

Kolmapäeval, 4. aprillil kell 16 avas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Tartus vanas anatoomikumis asuvas kunstide keskuse galeriis rahvusliku tekstiili eriala tudengite tekinäituse „Eesti sõbakirjalised tekid“.

Näitusel on telgedel kootud villased sõbakirjalised tekid, mille loomisel kasutasid VKA teise kursuse tudengid traditsioonilisi tehnikaid ja töövahendeid. Kangastelgedel kootud mustrilised tekid on valmistatud muuseumides säilinud terviklike tekkide või tekikatkete põhjal, et anda uus elu unustusse vajunud käsitööpärandile.

Kui umbes 19. sajandil magati enne abiellumist lihtsalt vammuste ja kasukate all, siis vanade pulmakommete järgi pidi pruut valmistama pulmavoodi tarbeks teki. Kootud pruudisõbad asendusid umbes 19. sajandi teises pooles värviliste triibuliste, ruuduliste, põimitud kirjade ja tikitud tekkidega.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna eesmärk on uurida ja säilitada Eesti käsitööpärandit ning siduda see nüüdisaja kultuuriga. Osakonnas saab õppida pärandtehnoloogiat nii rakenduskõrgharidusõppes kui ka magistriõppes.

Rahvuslik tekstiil on kultuuriakadeemia käsitööosakonna vanim eriala, millele avati vastuvõtt 1994. aastal. Nelja aasta jooksul õpivad selle eriala tudengid põhjalikult tundma traditsioonilisi käsitöötehnikaid, materjale, värve ja mustreid. Selleks külastatakse muuseume ja taastatakse vanu käsitöötehnikaid muuseumiesemete põhjal, kui pole enam elavaid meistreid, kellelt õppida. Õpingute ajal uuritakse ka, kuidas uskumused ja tavad on mõjutanud Eesti tekstiilide kujunemist läbi aja.

Muuseumides säilinud tekkidelt mustrite mahajoonistamist ja kangakudumist juhendas rahvusliku tekstiili lektor Christi Kütt. Näituse kuraator on rahvusliku tekstiili programmijuht Kristi Jõeste.

29. juunini kestev väljapanek on kunstide keskuse galeriis (Lossi 38, Tartu) avatud tööpäeviti kell 10–17.

Lisainfo: Kristi Jõeste, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili programmijuht, 520 0340, kristi.joeste [ät] ut.ee

Ilmunud on esimene eestikeelne, Eesti oma autorite loodud kaasaegse tantsupedagoogika käsiraamat, mis mõtestab ühteistkümnest eri vaatenurgast tantsu õpetamist ja õppimist kaasajal. Oma mõtteid jagavad alles õpetamistee alguses, kuid samas juba mitmekülgsete kogemustega Alar Orula, Annika Viibus, Helena Pihel, Liis Vares ja Raho Aadla; pikaajaliste kogemustega tantsuõpetajad Anne Tamm-Kivimets ja Eve Noormets; üldhariduskoolis tantsu õpetamise kogemustega Terje Õunapuu ja Tiina Mölder; kehahoiule, rühile ja kinesioloogiale keskenduv Inna Sulg ning vokaalpedagoog, hääle kasutuse õpetaja Sirje Medell. Raamatu koostaja on Anu Sööt, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsupedagoogika lektor.

Elame ajas, kus igaüks, sh tantsuõpetaja peab ise leidma oma tõe, endale sobiva „meetodi“. Raamatus olevad tekstid illustreerivad seda väga hästi. Oma eripalgelisuses ja erinevas viisis näha õpetamist ja õppimist toetavad need ometigi üksteist. Annavad võimaluse tunda end ära igas tekstis ning kui mitte ei paku uusi vaatenurki, siis tuletavad meelde juba olemasolevat või unustusse vajunut.

Pealkiri Kaasaegne tantsupedagoogika
Koostaja Anu Sööt
Autorid Alar Orula, Anne Tamm-Kivimets, Annika Viibus, Eve Noormets, Helena Pihel, Liis Vares, Inna Sulg, Raho Aadla, Sirje Medell, Terje Õunapuu, Tiina Mölder
Kujundaja Brit Pavelson
Keeletoimetaja Kadri Soon
Trükikoda Tallinna Raamatutrükikoja AS
Väljaandja Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, 2018
Toetajad Eesti Kultuurkapital, Viljandi Linnavalitsus
ISBN 978-9949-88-319-6

Raamatuesitlused:

TARTUS, reedel 13. aprillilkell 14.30-15.30 avatud tund Just Tantsukooli 1.-3. klassi õpilastega, õp. Anne Tamm-Kivimets. Peale tundi raamatuesitlus sealsamas Lille majas, Lille tn 9.

PAIDES, laupäeval 14. aprillil Koolitants 2018 Finaalkontserdil Paide Muusika- ja Teatrimajas

PAIDES, pühapäeval 15. aprillil Koolitants 2018 Finaalkontserdil Paide Muusika- ja Teatrimajas

VILJANDIS, pühapäeval 29. aprillil kell 13.30 TANTS(U)GALAL, teatris Ugala, Tantsunädala raames

TALLINNAS, kolmapäeval, 2. mail kell 16.00 ETA Tantsukooli 12. lennu lõpulavastuse eel, Eesti Tantsuagentuuris Hobujaama 12

VÕRUS, pühapäeval6. mail kell 17.00-18.00 Tantsukool Easylegs etenduse “Mustas Kastis, kastist väljas” eel, Võru Kultuurimajas Kannel

Lisainfo ja raamatusoovi korral kirjuta Anu Sööt anu.soot [ät] ut.ee

18. aprillil kell 10.15 toimub professor Margit Sutropi ja professor Toomas Asseri kohtumine humanitaarteaduste- ja kunstide valdkonna töötajatega. Arutelu juhib õppeprorektor professor Anneli Saro.

Kõigil osalejatel on võimalik kohapeal esitada resktorikandidaatidele küsimusi. Kellel osaleda pole võimalik, saab küsimused saata dekanaadi sekretärile e-kirja teel helena.teemets [ät] ut.ee hiljemalt 16. aprilliks.

Kohtumine toimub Tartu Ülikooli peahoone ruumis 139. 

Lisainfo:
Helena Teemets
helena.teemets [ät] ut.ee
737 5341

Laupäeval, 21. aprillil tähistab riigikogu oma 99. sünnipäeva lahtiste uste päevaga. Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika tudengid pakuvad omalt poolt muusikalisi etteasteid ja ühtlasi annavad nad Riigikogu valges saalis hea tuju kontserdi.

Päev algab Riigikogu esimehe Eiki Nestori tervitusega ja lossi rõdult kõlava kontserdiga. Toompea lossis toimuvad ekskursioonid, fraktsioonides saab kohtuda saadikutega ja infotunnis esitada küsimusi valitsuse liikmetele.

Kohvikus arutlevad riigikogu liikmed 100-aastase Eesti tuleviku üle. Kultuuripärandi aastal viivad huvilisi ajas tagasi Eesti vabaõhumuuseumi töötoad. Eesti meremuuseum ja Lennusadam jutustavad lugu "100 aastat kiilu all".

Eesti ajaloomuuseumi "Laste vabariigis" saab koos sõpradega üles ehitada oma unistuste riiki ja vaadata Eesti multifilmiklassikat.

Mälumängus "Eesti Vabariik 100" osalevad koolide ja riigikogu võistkonnad. Sel päeval pääseb ka Pika Hermanni torni.

Päevale paneb punkti TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusikute kontsert kell 15.00 Riigikogu valges saalis. Riigikogu uksed on avatud kella 11.00–16.00.

Täpsem ajakava siin. 

Lisainfo: Marko Mägi, 5635 8103, marko.magi001 [ät] ut.ee

Koolitused
23. aprill Loovmäng ja loovtants 0,25 EAP; Anu Sööt
27. aprill Tantsu- ja tsirkuseetenduste loomine beebidele ja väikelastele vanuses 0-3 eluaastat 0,25 EAP; Birutė Banevičiūtė PhD (Leedu)
28. aprill Omalooming kooli muusikatunnis 0,5 EAP; Tauno Aints

11. mai Konverents "Kas noorsootöös on kohta kunstnikule?" 0,25 EAP

2. juuni Taimedega värvimine (Tartus) 0,25 EAP; Tuulike Kivestu
10. juuni Traditsiooniline rahvarõivas tänapäeval: komplektide koostamise, valmistamise ja kandmise põhitõed 0,25 EAP; Inna Raud
11. juuni Valgus ja valgustehniline signaalvõrk 0,5 EAP; Margus Vaigur, Kalle Karindi

14. aug Tantsumassiiv 1,25 EAP
15. aug Huvihariduse ja Huvitegevuse suveakadeemia 1 EAP; Einike Mölder, Epp Raadik, Georgi Skorobogatov, Kristel Kubber, Marika Anissimov, Indrek Ikkonen
28. aug Tantsuline liikumine uues liikumisõpetuse ainekavas (I-III kooliaste), Viljandis 2 EAP; Anu Sööt, Sille Kapper, Ele Viskus, Tiina Mölder, Zoja Mellov, Ave Palu, Paul Bobkov, Raido Mägi

7. sept Tantsuline liikumine uues liikumisõpetuse ainekavas (I-III kooliaste), Tallinnas 2 EAP; Anu Sööt, Sille Kapper, Ele Viskus, Tiina Mölder, Zoja Mellov, Ave Palu, Paul Bobkov, Raido Mägi
21. sept Erivajadustega noorte rühmavõimlemine 0,25 EAP; Zoja Mellov

Vaata tervet koolituskalendrit siit: www.kultuur.ut.ee/taiendusope

Ilmunud on esimene eestikeelne, Eesti oma autorite loodud kaasaegse tantsupedagoogika käsiraamat „Kaasaegne tantsupedagoogika“
Elame ajas, kus igaüks, sh tantsuõpetaja peab ise leidma oma tõe, endale sobiva „meetodi“. Raamatus olevad tekstid illustreerivad seda väga hästi. Oma eripalgelisuses ja erinevas viisis näha õpetamist ja õppimist toetavad need ometigi üksteist. Annavad võimaluse tunda end ära igas tekstis ning kui mitte ei paku uusi vaatenurki, siis tuletavad meelde juba olemasolevat või unustusse vajunut.
Juba täna toimub raamatu esitlus Tartus (kell 14.30-15.30 avatud tund Just Tantsukooli 1.-3. klassi õpilastega, õp. Anne Tamm-Kivimets. Peale tundi raamatuesitlus sealsamas Lille majas). Nädalavahetusel Paides Koolitants 2018 Finaalkontserdil Paide Muusika- ja Teatrimajas. 29. aprillil Viljandiskell 17.15 TANTS(U)GALAL teater Ugalas. 2. mail Tallinnaskell 16.00 ETA Tantsukooli 12. lennu lõpulavastuse eel, Eesti Tantsuagentuuris. Ning 6. mail Võruskell 16.30 Tantsukool Easylegs etenduse “Mustas Kastis, kastist väljas” eel, Võru Kultuurimajas Kannel. Lisainfo ja raamatusoovi korral kirjuta Anu Sööt anu.soot [ät] ut.ee

Ootame õpetajaid koos gümnaasiumiõpilastega õppekäigule
Pakume võimalust tulla oma õpilastega õppekäigule TÜ Viljandi kultuuriakadeemiasse kui atraktiivsesse ja mitmekülgsesse õpikeskkonda. Õppekäigu eesmärk on saada ülevaade erinevate erialade õppimise võimalustest Viljandis ning Viljandi kultuurielust laiemalt. NB! Õppekäigud on tasuta! Sihtgrupp: 10.-12. klasside õpilased koos õpetajatega.

Õppekäik koosneb kahest osast: ekskursioon Viljandi kultuuriakadeemia õppehoonetes ning kaks tasuta paralleelselt toimuvat õpituba.

Loe lähemalt: www.kultuur.ut.ee/taiendusope/oppekaik-tu-viljandi-kultuuriakadeemiasse

Ei leidnud sobivat enesetäiendusvõimalust?
Täienduskoolitusprogrammi või pikaajalist koolituskava on võimalik kokku panna ka vastavalt asutuse või isiku soovidele ja vajadustele. Lisainfo: www.kultuur.ut.ee/taiendusope/telli-koolitus-meilt.

Info edastas:
Margit Kink
täiendusõppe spetsialist
tel 5855 3137
margit [ät] ut.ee

Tantsunädala missioon on olla kõige laiemas mõttes tantsukunsti propaganda, kaasates oma nädalapikkusse programmi tantsu erinevad väljendusvahendid ja ilmingud. Tantsunädalal toimub Viljandis 23.-29. aprillini, tänavu juba 13. korda.

Tantsunädalal saab muidugi ka tantsida, näiteks Julia Koneva, Rene Kösteri ja Ekaterina Soorski meistriklassides edasijõudnutele. Kuid samuti saab tantsida-liigutada end Johhanna Anett Toomeli hommikuraputustes, Tantsunädala igaõhtustes klubides raamatubaaris Romaan, NON-STOP TANTSUL Viljandi Centrumis, täienduskoolitustel „Loovmäng ja Loovtants“ ning „Tantsu- ja tsirkuseetenduste loomine väikelastele“.

Traditsioonilisem lähenemine tantsule on arvatavasti tantsulavastuste vaatamine. Tantsunädal pakub seda võimalust igal õhtul. Tantsunädala „ekstra“ sündmus on pühapäeval, 29. aprillil toimuv TANTS(U)GALA teatris Ugala, kus saab näha korraga viit TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti diplomandide lõpulavastust.

Ülalnimetatud tantsu eripalgelised ilmingud väljenduvad Tantsunädalal „Performance - Teadustants? Teadustants!“ kaudu, kus kohtuvad füüsika ja tants. Pööningukorteris toimuvatel non-artist (mitte kunstist, vaid elust rääkimine) vestlustel. Tantsufotonäituse avamisel ja tantsuraamatu esitlusel. Väljenduvad tantsupiktogrammide kaudu avalikes ruumides, loengute, loeng-töötubade kaudu, Eesti täiskasvanute eurütmiarühma etenduse kaudu ja kirsina tordil Kanuti Gildi SAALi tantsupäeva hommikusöögilt alguse saanud omaalgatuslike auhindade üleandmise kaudu.

Millal, kes ja kus, saab üle vaadata ning endale huvipakkuvad ettevõtmised fikseerida aadressilt http://www.tantsunadal.ee/

Lisainfo: Anu Sööt, anu.soot [ät] ut.ee, 520 9424

4-14. aprillil toimus Viinis InOut projekti viimane õppesessioon - 10 päeva intensiivkursust kaheksa Euroopa ülikooli õppejõudude ja tudengite osavõtul. Koolituse võtmeküsimus oli, kuidas haarata kaasa erineva tausta ja teadmistega õpilasi, kuidas vältida haridussüsteemist väljapudenemist . Värvikast kursusest võtsid osa 3 huvijuhi eriala tudengit ja üks magistriüliõpilane Tartust.

Huvijuht-loovhariduse õppekava III kursuse tudeng Iti-Jantra Metsamaa pani oma elamustest kokku sellised read: „Viin võttis meid vastu uskumatu soojusega nii füüsilises kui ka vaimses mõttes. Linn on imeliselt suursugune ja metsikult huvitav. Teha ja vaadata on palju. Noorsootöötaja seisukohast vaadates andis projekt mulle tohutult hea ülevaate hariduse ja noorsootöö olukorrast teistes riikides. Sain julgust, uusi vaatenurki ja mitmeid ideid, mida edaspidi oma töös käiku lasta ja katsetada.“

Tema kursuskaaslane Kristi Tüvi  lisas: „Kõige rohkem jääb muidugi meelde kogu protsess. Kui mõelda sellele, mida ma mõtlesin ja tundsin projekti esimesel päeval ja nüüd paar päeva peale projekti lõppu, olen jõudnud arusaamale, et see projekt andis mulle rohkem, kui lihtsalt ülevaate haridussüsteemidest, õpimeetoditest ja uusi kontakte ning sõpru. Selle projekti käigus arenesin mina isiksusena, kasvasin oma mõtteviisides ja hoiakutes. Kümme päeva koos tohutult erinevate kogemuste ja teadmistega inimestega aitab kasvada isiksusena rohkem, kui näiteks pool aastat oma kindlas keskkonnas. See on võimalus panna ennast proovile ja näha, milleks olen MINA suuteline ja kuidas MINA saaksin ulatada oma abikäe, et meie haridussüsteem ja ka ühiskond oleks toetavam ja lapsesõbralikum.“

„Sellistes projektides osalemine võiks minu meelest olla mingil tasandil lausa kohustuslik, sest see laiendab silmaringi nii tohutult ja loob pinda uute mõttemustrite tekkimiseks, mis tuleks kindlasti kasuks igale inimesele. Lisaks uutele teadmistele on taolistes projektides kohal ka mõnus seltskond ja lõpuks kõige kurvem asi ongi hüvastijätt. Aga head mälestused ja metsikult suure kogemuse saad kaasa terveks eluks," lisas Iti-Jantra. 

InOut projekti tuumikgrupp on kirjutanud Erasmus+ haridusprogrammile juba uue taotluse „ReCreaDe“ nime all, et jätkata noorte õpetajate koolitamist loovate meetoditega demokraatlikuma hariduse nimel.

Vaata ka varasemaid uudiseid eelmiste aastate projektist

https://www.kultuur.ut.ee/et/uudised/kaasava-hariduse-projekt-inout-kaivitus-kultuuriakadeemia-osalusel-jyvaskylas

https://www.kultuur.ut.ee/et/uudised/inout-loob-noorte-opetajate-rahvusvahelist-vorgustikku

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia huvijuhi eriala tudengid valmistuvad saamaks kasvatajateks Kaitseliidu kodutütarde ja noorkotkaste suvelaagris.Seekordne laager tõotab tulla erakordselt suur, sest on pühendatud Eesti Vabariigi 100-le sünnipäevale.  

Laager toimub telklaagrina 09.07. – 13.07.2018 Lammasmäel, Lääne – Virumaal ja on sobilik 11-18-aastasele noorele. Suurlaagri programm tutvustab kodutütarde ja noorkotkaste tegevusi laagrites: käsitöö, meisterdamine, sportlikud tegevused, matkamine, tutvumine Eesti kultuuri ja ajalooga.

„Rohkem lapsi laagris vajab ka rohkem kasvatajaid. Sellepärast pöördus meie poole koostöö palvega Kaitseliidu noorsootöö arendusjuht. Nende noorsootöö tugevuseks on isamaaline kasvatus ja süsteemsus ning meie panustame omalt poolt laagrikasvataja kvalifikatsiooni tunnistusega noorte noorsootöötajatega. Usun, et see saab olema suurpärane kogemus kõigile osapooltele ja meie koostöö jätkub ka tulevikus,“ ütles Piret Eit, laagritöö aine õppejõud.

Tulevased laagrikasvatajad läbivad eelnevalt ka esmaabi koolituse, mida juhendab Andrus Lehtmets.

„Kuigi Kaitseliidu laagris on esmaabi, vetelpääste järelevalve ja arstiabi tagatud professionaalsete spetsialistide tasemel, on esmaabi andmise oskus laagrikasvataja ja noorsootöö kvalifikatsiooni saamiseks kohustuslik. Lisaks sellele võivad huvijuhid seda mängulise tegevusena kasutada ka noorte juhendamisel laagris või orienteerumismängu kontrollpunktis,“ lisas Eit.

Suvelaager on seotud Kaitseministeeriumi algatatud noorte isamaalise hariduse programmiga aastateks 2017 - 2021. Programmi eesmärk on teadvustada noortele isamaalist kasvatust ja selle seotust huvitegevusega.

Osalejate registreerimine kuni 23.04.2018 e-posti aadressil pireit [ät] gmail.com .

Neljapäeval, 26. aprillil kell 12 koguneb Tartu Ülikooli aulasse 263-liikmeline valimiskogu, et valida ülikoolile järgmiseks viieks aastaks rektor.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser. Margit Sutrop on ülikooli eetikakeskuse juhataja, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, rektoraadi liige ning Academia Europaea liige. Toomas Asser on Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, ülikooli nõukogu liige ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Professor Sutropi esitas rektorikandidaadiks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu ning professor Toomas Asseri kandidatuuri seadis üles meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu. Mõlemat kandidaati toetavad nii loodus- ja täppisteaduste valdkonna kui ka sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu.

„Mulle teeb heameelt, et Margit Sutrop ja Toomas Asser on olnud oma seisukohti tutvustades väga aktiivsed,“ sõnas valimiskomisjoni esimees Hannes Kollist, viidates kandidaatide ülesastumisele meedias ja kohtumistele ülikooliperega. Ta lisas, et rektorikandidaatide tutvustamist kroonib teisipäeva, 24. aprilli õhtul kell 20 Tartu Ülikooli aulast Eesti Televisiooni otse-eetrisse minev väitlussaade „Foorum“.

„Meil on rektori ametikohale kaks väga tugevat kandidaati. Ma olen lootusrikas, et kõik valimiskogu liikmed tunnetavad sündmuse tähtsust ja tulevad neljapäeval valima,“ rääkis Kollist.

263-liikmelisse valimiskogusse kuuluvad Tartu Ülikooli nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning need professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu koosseisust. Seega vajab tulevane rektor vähemalt 132 poolthäält. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Kui aga kandidaadid saavad esimeses voorus võrdse arvu hääli, siis järgmisse vooru pääseja loositakse. Kui ka viimases hääletusvoorus ei saa kandidaat vajalikku arvu poolthääli, jääb rektor valimata.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. augustil 2018. Loe rektori valimistest lähemalt.

Otseülekannet rektori valimistest saab vaadata aadressil www.uttv.ee.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, 737 4814

Täna, 26. aprillil 2018 valis 263-liikmeline valimiskogu 187 häälega Tartu Ülikooli rektoriks neurokirurgia professori Toomas Asseri.

Valimiskogusse kuulusid TÜ nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid. Täna Tartu Ülikooli aulas toimunud valimiskoosolekul jagati valimiskogu liikmetele välja 218 hääletussedelit. Hääletuskastis oli 218 sedelit. Toomas Asseri poolt hääletas 120 ja tema vastaskandidaadi, praktilise filosoofia professori Margit Sutropi poolt 95 valimiskogu liiget. Märgistamata oli kolm sedelit, rikutud sedeleid ei olnud.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Seega pääses teise hääletusvooru Toomas Asser.

Teises voorus jagati välja 214 sedelit, hääletuskastis oli 212 sedelit. Valituks saamise eelduseks oli, et kandidaadi poolt hääletab üle poole valimiskogu koosseisust ehk vähemalt 132 valimiskogu liiget. Toomas Asseri poolt hääletas 187 valimiskogu liiget.

Professor Toomas Asser ütles enne valimiskoosoleku algust peetud lühikeses sõnavõtus, et on valmis pühendama järgmised viis aastat Tartu Ülikooli teenimisele. „Olen siinsamas ülikooli aulas andnud arstivande kogu eluks, mida olen nüüdseks ligi neljakümne aasta vältel vääramatult järginud. Olen valmis andma ka rektorivande, et olla rektor teie kõigi jaoks,“ sõnas Asser.

Toomas Asser on sündinud 14. juulil 1954 ja lõpetanud 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastal 1987 kaitses ta Moskvas meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga „Aju verevoolu regulatsiooni küsimused ja stereotaktilised operatsioonid originaalse termokauteri kasutamisega“. Alates 1995. aastast on Toomas Asser Tartu Ülikooli neurokirurgia professor ja alates 1996. aastast Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja. 2011. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Täna valitud rektor astub ametisse 1. augustil 2018.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, hannes.kollist [ät] ut.ee

Briti ajakiri Times Higher Education (THE) avalikustas eile nn uue Euroopa ülikoolide värske edetabeli (THE New Europe ranking), kus esikoha on hõivanud Tartu Ülikool. THE seab pingeritta pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud 13 riigi 53 parimat teadusülikooli.

Tartu Ülikoolile järgnevad kaks Küprose ülikooli, Karli Ülikool Prahas ja viiendana Semmelweisi Ülikool Budapestis. Teise Eesti ülikoolina on edetabelisse mahtunud Tallinna Tehnikaülikool, mis on 18. kohal. Suurima arvu ülikoolidega (13) on edetabelis esindatud Tšehhi. Poolast on tabelis 12, Ungarist seitse ja Rumeeniast viis ülikooli.

„Tartu Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes edetabelikohtade tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda,“ kommenteeris THE tulemust Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura. „See tähendab, et nii meie ülikoolis kui ka Eesti riigis on senine areng olnud kiirem kui mujal uues Euroopas.“

Samas tõdes Puura, et tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu Tartu Ülikool 2016. aastast kuulub, on ülikooli sõnum olnud see, et Euroopa riikide jagamine vanadeks olijateks ja nn uueks Euroopaks on järjest tinglikum. „Pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega ja selles konkurentsis on meil veel pikk tee minna,“ rääkis ta.

Puura sõnul on Tartu Ülikooli edu taga tugev teadustöö, teaduspõhine õpe ja rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad. Oluline on ka ühiskonna teenimine, sealhulgas ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamine. „Kõige selle tagatis on omakorda Tartu linna elukeskkond ja tugevalt akadeemiline õhkkond,“ lisas Puura.

Pingerea koostamisel on THE võtnud aluseks sama metoodika, mida kasutab oma maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust.

Ajakiri Times Higher Education on maailmas tunnustatumaid ülikoolide edetabelite koostajaid. Maailma ülikoolide edetabelit, mida THE alates 2004. aastast avaldab, peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks pingereaks, milles on teadusülikoole kõrvutatud kõigi peamiste tegevusalade alusel.

Lisainfo: Lauri Randveer, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee