26. oktoobril kell 16.15 peab Tartu ülikooli jazz-muusika professor Iñaki Sandoval TÜ peahoone aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu, mis räägib impressionismi mõjudest džässiharmoonias.

Impressionistlik muusika järgib sama kontseptsiooni, mida impressionistlik maalikunst – annab kujundist edasi vaid mulje ehk impressiooni nii, et ükski heli poleks teisest tähtsam ja selle omadusi oluliselt piiritlemata. Džässmuusikale omane harmoonia põhineb peamiselt helide vertikaalsel korraldusel ehk tonaalsusel. Prantsuse impressionismi eeskujul saab aga harmooniale läheneda ka horisontaalselt ehk modaalselt, arvestades tugihelide asemel eelkõige helilaadi ja helirida.

Tänapäeval põimivad džässmuusikud pidevalt oma loomingusse klassikalise muusika, kaasa arvatud impressionismi elemente ning stiililised eraldusjooned žanride vahel on aja jooksul muutunud ähmaseks. See põhitunnus määratlebki džässmuusikat kui kõikehõlmavat kunstivormi, mis ühendab erinevaid muusikalisi ressursse, saavutamaks loomingulist ja sageli spontaanset väljenduslaadi. Impressionismile iseloomuliku lähenemisega on tuntud näiteks sellised džässmuusikud nagu Miles Davis ja John Coltrane.

„Loeng keskendub sellele, millist mõju on jazz-muusikale, eriti harmooniale, avaldanud nii maalikunstis kui ka muusikas aset leidnud impressionismiajastu. Lisaks on jazz-muusikat palju mõjutanud 20. sajandi muusikastiilid,” sõnas teema kohta professor Iñaki Sandoval. „Loeng sobib kuulamiseks kõigile huvilistele. Selle käigus kirjeldan maalikunstiteoseid ja võrdlen neid jazz-muusikapaladega, samuti mängin ise klaveril mõne näite.”

Iñaki Sandoval on Tartu ülikooli jazz-muusika professor ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna Viljandi kultuuriakadeemia direktor. Varem on ta töötanud Hispaanias Barcelonas asuva Liceu konservatooriumi džässiosakonna juhataja ja magistriõppe dekaanina. Ta on pianist ja helilooja, kellel on bakalaureusekraadid klassikalise ja džässklaveri erialal, magistrikraad džässklaveri erialal ning doktorikraad kunstiajaloo ja muusikateaduse erialal. Viimase kahe kümnendi jooksul on ta teinud hiilgavat karjääri interpreedina, esinenud kõikjal kogu maailmas ning teinud koostööd ja salvestanud koos rahvusvahelise mainega muusikutega. Ta on välja andnud viis albumit ning ettevalmistamisel on kolmest stuudioalbumist koosnev kogumik „Estonian Trilogy”, mis ilmub 2018. aastal.

Lisainfo: Kady Sõstar, rahvusvahelise koostöö talituse protokolli peaspetsialist, 5119188, kady.sostar [ät] ut.ee

Täiskasvanud õppija nädala raames korraldab TÜ  Viljandi kultuuriakadeemia kolmapäeval, 25. oktoobril täiskasvanud õppija päeva.  Võimalik on osaleda loengutes, laskuda köiega, tutvuda õppimisvõimaluste ja õppehoonetega. Sündmused on tasuta, aga vajalik on eelregistreerimine: margit [ät] ut.ee või telefoni teel 5855 3137.

Loeng: Loovmäng kell 12.15 – 13.45.
Pannes kokku loovuse ja mängu, saame loovmängu, mis võiks tähendada osalejate vabal tahtel toimuvat tegevust – mängu ning lahenduse leidmist uues, tundmatus olukorras. Mänguolukorrad on alati uued, neis ei tea kunagi ette, kuidas ning mis juhtub. Need peegeldavad reaalset elu ja inimeste käitumist. Loovmängus ei ole õiget ega valet, vaid on iga mängija otsus, panus, oskus.
Tegevus toimub koos tantsukunsti I kursuse tudengitega
Õppejõud: Anu Sööt

Köielt laskumine kell 10.00 – 13.00
Tule pane oma julgus proovile! Laskumine toimub fuajees (3. korruselt). Ühe inimese peale kulub umbes 10 minutit.
Läbiviijad: Laura Karp, Airi Parv jt

Ekskursioonid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppehoonetes:
kell 10.20 TÜ VKA Vilma maja (Turu 7) – tutvustame Vilma maja töökodasid (palgikoda, teljekoda, sepikoda, butafooride töötuba, videostuudio jne).
kell 11.00 -11.30 TÜ VKA Muusikamaja (Jakobsoni 16) – tutvustame muusikamaja (sh foonikat, stuudiot, bändiklassi jms).
kell 11.40 – 12.05. TÜ VKA peamaja (Posti 1) – tutvustame Viljandi kultuuriakadeemias õpitavaid erialasid ning näitame huvitavamaid ruume (BlackBox tüüpi teatrisaal jms).

Pärast paariaastast pausi avati TÜ Viljandi kultuuriakadeemias taas väärikate ülikool, mis pakub kõigile vähemalt 50-aastastele avatud mõttemaailmaga inimestele võimalust käia loengutel ja seminaridel oma silmaringi avardamas.

„Impulss loengusari taas käivitada tuli nii väärikatelt enestelt kui ka akadeemia kultuurhariduse osakonna õppaasta avakoosolekult. Eakate päev oli oktoobri alguses ning sellega seoses oligi paslik alustada,“ ütles TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse lektor ja väärikate ülikooli projektijuht Piret Aus.

Avapaugu andis 3. oktoobril Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt aktiivse eaka ja kogukonna teemaga. Järgmise loengu peab tuleval teisipäeval, 31. oktoobril kell 16.00 Viljandi kultuuriakadeemia peahoones (Posti 1) perearst Dr. Ülle Gurjev tervendavast kodust. Sel poolaastal on oodata veel kolmandatki kohtumist, nimelt on 5. detsembril lubanud tulla Naiskodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaoskonna esinaine Kai Kannistu rääkima ohutushoiust. Kevadsemestril on plaanis teha üks loeng kuus, esinejad ja teemad alles selguvad.

„Teemavaliku eelistused panid esimesel kohtumisel paika eakad ise, enim huvi tuntakse just tervise valdkonna vastu, aga ära märkimist leidsid ka teater, kirjandus, Eesti kultuurilugu, käsitöö, kogukond, meedia ja psühholoogia. Sellest lähtume programmi kokku panekul ja kindlasti rakendame meie koolis õpetavate erialade spetsialiste,“ lisas Aus.

Väärikate ülikool alustas oma tegevust 2010. aastal Pärnus ja Tartus. Tänaseks on tegevus laienenud lisaks Viljandile Tallinnasse, Kuressaarde, Narva, Türile, Valka ja Keilasse. Tartu Ülikooli väärikate ülikoolis on üle 2000 õppija. Väärikate ülikool on täiendusõppe vorm, kus õppurid saavad üheskoos lektoritega diskuteerida ja aktiivses õppes osalemise tulemusel ka Tartu Ülikooli tunnistuse.

Registreerumiseks vajalik info: ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontakttelefon ja/või e-posti aadress.

Registreerimine: Anett Männiste (tel 514 5775, anett.manniste [ät] ut.ee)

Teatri- ja draamahuvilistel on põhjust novembrit oodata, sest Kohtla-Järvel leiab 9. -11. novembrini aset kolmas rahvusvaheline rakendusteatri konverents „Draama ühendab inimesi: kool ja kogukond“. 

Konverentsi tulipunktis on teatrikunsti ja draamaõppe rakendused ühiskonda, kooliellu ja inimeseks kasvamisse. „Euroopas juurdunud draamapraktikad on läbi ajaloo näidanud, et on võimalik leida ühist keelt põlvkondade, erinevaid huvigruppide, vaenupoolte, erinevuste ja rahvuste vahel, kui läheneda probleemidele rollimängu ja kujutluse kaudu. Kolmepäevane konverents on praktiline võimalus tutvuda sellega, mida kunstivahenditega, sealhulgas teatri kaudu, annab ühiskonnas ära teha. Iga päev on suunatud erinevatele sihtgruppidele ja uksed on avatud kõigile osalejatele,“ ütles Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rakendusteatri lektor ja konverentsi idee autor Katrin Nielsen.

Esimese päeva, 9. novembri sisustab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengite ja Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi noorte endi korraldatud teatrikonverents, mis on mõeldud eelkõige õpilastele, huvikoolidele ja kooliteatritele. Läbivaks teemaks on kooliteater ja selle kaudu õppimine etendamise ning õpitubade kaudu. Lavale astuvad näiteks Vanemuise noortetöö juht Mall Türk, Tartu Ülikooli Teatriteaduse Üliõpilaste Looži esindaja Oliver Issak, Susan Kolde monolavastusega “Sa ja Ma” ja veel palju huvitavat.

Reedel, 10. novembril toimuv rakendusteatri päev Kohtla-Järve Kultuurikeskuses on rahvusvahelise haardega. Esinejate hulgas on nii Suurbritanniast, Soomest, Palestiinast kui  Hispaaniast pärit kunstimeetodite praktikud ja teoreetikud, kellel on kogemusi hariduse, sotsiaal ja tervise valdkonnast. Konverentsi väisab rakendusteatrikonverentsi Chesteri ülikooli draamaprofessor Allan Owens, kellel koos Soome kolleegi Lahti Innovatsioonikooli õppejõu Anne Pässilaga on valminud draamapraktiku käsiraamat. Owens viib läbi ka protsessdraama töötoa. Palestiina Jeruusalemma Ülikooli draamapedagoogika õppejõud on aga näiteks välja töötanud õpitoad vaenuõhkkonnas elavatele inimestele ning Rootsi kogukonnadraama taustaga Elsa Szatek vahendab teater Foaje X kogemusi draamatööst pensionäride, õdede ja immigrantidega massilise sisserände harjal.

Eesti esinejaid leiab samuti erinevatelt aladelt. Tartu Ülikooli doktorant Piret Jaaks räägib tavainimeste osalusel valminud etendustest. Aivar Simmermann Moreno Keskusest jagab oma grupiga luguteatri kogemusi kiusamise teema käsitlemisel. Teatripedagoog Zoja Mellov võtab kaasa Tallinna tugikeskuse Juks teatritrupi ja erivajadustega inimeste teatriõppe teema. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud ja lavastaja Jaanika Juhanson vahendab oma töötoas teatritööd pimedatega. Enesearengu huvilistele toimuvad töötoad teadlikkuse äratamise ja liikumise teadvustamise teemadel. Kohal on ka MTÜ Foorumteater ja improgrupp Ruutu 10.  

Sissepääs maksab 20 eurot, tudengitele ja õpilastele on sooduspilet 15 eurot. Pilet kehtib ka õhtusel peol, mis toimub Põlevkivimuuseumi Valges Saalis, kus saab plaadikeerutuste saatel tantsupõranda kuumaks kütta. 

Sündmuse lõpetab laupäeval, 11. novembril toimuv Kultuurikatel Järve Gümnaasiumis, kus kohalikud kultuuriseltsid tutvustavad kooli seinte vahel oma tegemisi. Kaasa löövad Ida-Virumaa Tatari Kultuuriühing, Ukraina Kaasmaalus "Dva Koljorõ”, Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Selts ja teised. Samaaegselt saab linnarahvas osaleda ka draamategevustes.

Konverents „Draama ühendab inimesi“ toimub sel aastal kolmandat korda eesmärgiga edendada rahvusvahelist koostööd rakendusdraama maastikul. Konverentsi toimumist toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, British Council ja Kohtla-Järve linn.

Konverentsile saab registreeruda siin.

Lisainfo: Anett Männiste, tel  514 5775, anett.manniste [ät] ut.ee

http://draamauhendab.kultuur.ut.ee

Neljapäeval, 2. novembril algusega 18.00 toimub Viljandi Jaani kirikus traditsiooniline hingedepäeva kontsert, kus astuvad üles TÜ Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonna pärimus- ja koolimuusika eriala üliõpilased ja õppejõud. Kontsert on tasuta!

25. oktoobril Tallinnas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu galeriis avati TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste õppetööde näitus "Ehe metall". Näitus jääb avatuks 12. novembrini.

Näitusele on välja pandud üliõpilaste koolitööd, mis valminud tehnoloogia- või erialatundides. Rahvusliku metallitöö erialal läbivad kõik üliõpilased ehtevalmistamise, sepatöö ja vormitöö algkursused ning hiljem spetsialiseerutakse kitsamalt ehte- või sepatööle. Valmistatakse nii etnograafilisi metallesemeid, muinasesemete koopiaid kui ka tarbeesemeid ning õpitakse tundma selleks sobivaid metallitöö tehnoloogiaid. Näitusel on väljas erinevad ehted (kodarrahad, sõled, käevõrud, prossid, ketid ja sõrmused), sepised ja lehtmetallist vormitud esemed (tööriistad, tarbeesemed, lauanõud) kui ka põnevate metallitehnoloogiate tööproovid (emailimine, mokumegane, galvanoplastika, vaakumvalu, filigraan jm).

Eraldi väärivad väljatoomist lõputööd, millest näitusel on väljas neli: Anna-Maria Kaseoja harisõrmustest ja kase, pärna ning õunapuu lehtedest inspireeritud ehtekollektsioon, Ramona Satsi damaskuse terasest inspireeritud nahast kotid, Indrek Ikkoneni Eesti filigraani valmistamise tehnoloogiate näidised ning Kaur Matiiseni rauast sepistatud rollimängu raudrüü detailid. Lõputöödeks on kahel esimesel lennul valminud peamiselt muinasehete koopiaid, loomingulisi projekte, tarbesepiseid ja –esemeid, metallitöö seadmeid ja õppematerjale. Kooli- ja lõputööd, mida me kohapeal seekord ei näita, on leitavad lõpetajate loometöid tutvustavates portfooliotes.

Näitusel olevate tööde autorid: Alo-Allar Altmets, Andre Rist, Anna-Maria Kaseoja, Carol Roost, Heikki Saabas, Indrek Ikkonen, Janis Pettai, Kaur Matiisen, Kristiina Tigasing, Kristjan Tuuleveski, Lauri Luke, Maria Poll, Margit Keeman, Mark Netšajev, Matis Lendok, Paul Salumaa, Rainer-Gregor Parijõgi, Ramona Sats, Randar Põld, Sander-Oliver Laasi, Siim Otsa, Teet Laur, Tõnis Luik.

Õppetöid on juhendanud: Adolfas Šaulys, Andres Ansper, Anni Kagovere, Edvards Puciriuss, Egge Edussaar-Harak, Eilve Manglus, Evar Riitsaar, Indrek Ikkonen, Janis Niemans, Joel Renno, Kaarel-Kaspar Säre, Karl Erik Hiiemaa, Kirsti Tuum, Kristjan Sisa, Margit Keeman, Maiu Mooses, Marja-Leena Jaanus, Mart Reino, Merilin Pedastsaar, Mikk Freiberg, Tõnu Arrak, Väino Niitvägi jpt.

Rahvusliku metallitöö eriala on Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava osa.  Vastuvõtt nii statsionaar- kui avatud ülikooli õppesse toimub igal paaritul aastal, järgmisel korral 2019. aastal.

Lisainfo: Eilve Manglus, 50 800 25, eilve.manglus [ät] ut.ee

9.-11. novembril toimus rahvusvaheline konverents "Draama ühendab inimesi: kool ja kogukond", mis tõi Kohtla-Järvele kokku üle 300 inimese.

Konverentsi esimene päev oli mõeldud noortele ja toimus Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis. Omavahel viidi kokku viia Ida-Virumaa noored ja noored teatriharrastajad üle Eesti. Päev algas teatriteemaliste ettekannetega. Teiste seas tutvustasid enda teatrialast tegevust Eesti Draamateater, Vanemuise teater, Viljandi Gümnaasium ja Kohtla-Järve järve Vene gümnaasium.

Päeva teine pool algas Susan Kolde poolt minietendusega „Sa ja ma“ ja sealt edasi läksid noored töötubadesse. Töötubade tegijate seas oli esindatud Tallinna 32. keskkooli teatriklass, Tarvastu gümnaasiumi huvijuht Romet Koser, Võru noortekeskuse noorsootöötaja Kauri Kaljuste ja Ruutu10. Päev lõppestagasiside andmise ja tänamisega kooli aulas.

Konverentsi teatrilummusse oli kaasatud kogu Kohtla-Järve Järve gümnaasium. Päeva alguses said 1.-3 klassi õpilased lõbusa draamatunni Võru noortekeskuse noorsootöötaja Kauri Kaljuste ja Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi huvijuhi Vaili Viirlaiu poolt. Päeva jooksul tegid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuse õpetajad draamategevusi 4.-6. klassile.

“Olles üks noorte teatrikonverentsi korraldajatest, võin kinnitada, et meie noored tahavad üksteisega suhelda ja noori innustab see, kui nad näevad, mida teised noored on teinud. See konverents andis neile võimaluse seda kõike kogeda, suurendas nii kogukonna tunnet kui ka koostööd TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi vahel," sõnas noortepäeva üks korraldajatest Jaanika Orav.

Teisel päeval toimus rakendusteatri konverents, mille juhatas sisse Kohtla-Järve Kultuurikeskuses Tallinna Tugikeskuse Juks oma etendusega. Hiljem toimusid suures saalis ettekanded, mille teemad ulatusid kogukonnateatrist kultuurhariduseni ja kunstide rollini rahu loomisel. Esinejate seas oli draamaõpetajad, -praktikud ja -spetsialistid nii Eestist kui mujalt. Eestist olid teadmisi jagamas näiteks Anna Uttendorf, Piret Jaaks ja Jaanika Juhanson, Suurbritanniat esinasid Allan Owens ja Sandra Hiett, Hispaania Kataloonia piirkonnast Eva Marichalar-Freixa ja Palestiinast Abdelfattah Abusrour.

Päeva teine pool liikus edasi Vahtra Loomekeskusesse, kus toimusid üheagselt mitmed  sisukad töötoad. Üheks populaarseimaks oli Allan Owensi ja Anne Pässilä töötuba teemal "PAUSE festival: against ignorance". Lisaks sellele sai kogeda ka näiteks luguteatri ja foorumteatri ülesehitust.

Õhtu lõpetuseks oli Põlevkivimuuseumi Valges Saalis järelpidu, kuhu jõudes tervitas koheselt kohaliku duo muusikaline etteaste. Multikultuursuse teemaline pidu oli kohale toonud ka Tatari Kultuuri Ühingu koos näksidega ning araabia ja hispaania rütmidel põhinevad tantsuetendused. Õhtu lõppes DJ Dmitry Demchenko muusika saatel.

Konverents toimus viiendat korda ja selle korraldajateks olid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna tudengid Grete Kungla, Jaanika Orav ja Mariann Õmblus. Konverentsi toimumist toetasid Briti Nõukogu, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Kohtla-Järve linn.

16.-19. novembrini peetakse Tallinnas, Saku Suurhallis Mardilaata. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia on tänavuse laada peakülaline, tuues kaasa mitte ainult palju erilist käsitööd ja põnevaid õpitube, vaid ka pärimusmuusikud ja tantsijad. Reede õhtul on peaesinejad kultuuriakadeemia muusikaosakonna tudengid - Jaan Pehk ja Rütmimardikad.

„Rahvusliku käsitöö osakonna kollektiiv on laadal olnud esindatud juba aastast 2000, aga sel aastal oleme tõepoolest kogu akadeemiaga peakülaliseks kutsutud. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on meie hea koostööpartner, kes väärtustab meie erialasid. Võib julgelt öelda, et oleme oma valdkonnas kvaliteedietalon,“ ütles TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili ja pärandtehnoloogia magistriõppe programmijuht Kristi Jõeste.

Rahvusliku käsitöö osakond pakub tavapärasest rohkem käsitöö õpitube, mida juhendavad paralleelselt nii osakonna üliõpilased, õppejõud kui ka vilistlased. Näiteks saab valmistada käevõru, rätinukku ja tekstiilset rinnamärki, proovida masintikkimist ja nõelviltimist. Laupäeval kell 12.45 esitletakse osakonna ajakirja Studia Vernacula värsket numbrit ja pakutakse müügiks ka teisi rahvusliku käsitöö osakonna trükiseid.

„Esmakordselt on Mardilaada kavas laupäeval kell 17.00 võistlus „Käi ja koo!“ ehk kudumisvõistlus, kus igal võistlejal tuleb kududes läbida etteantud rada. Ühe 4-liikmelise võistkonna kohta on üks kudumistöö, mida siis vahetuses järgmisele võistlejale edasi antakse. Teatevõistlusel hinnatakse kiirust ja kudumi kvaliteeti. Seda aitab korraldada rahvusliku tekstiili õppetöökoja meister ja õppejõud Astri Kaljus,“ lisas Jõeste.

Laupäeval esinevad Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusikud ja tantsuklubi. Reede õhtul annavad peakontserdi muusikaosakonna tudengid, kell 20.00 vallutavad lava Jaan Pehk ja Rütmimardikad.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia on oma alaga väljas kõigil neljal päeval neljapäevast pühapäevani.

Neljapäeval, 30. novembril kell 11–16 peetakse Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Vilma majas pärandtehnoloogia konverentsi teemal "Pärandtehnoloogia ja kohalikud loodusmaterjalid". Sel aastal on fookuses eestlaste või ka nende naabrite traditsiooniliste käsitöötehnikate jaoks sobivad materjalid.

Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas ja milleks on neid materjale vanasti kasutatud ning mis eesmärgil annaks neid tänapäevalgi kasutada. Juttu tuleb lubjast, rauast, linast, kanepist, villast, luust, loomade siseelunditest ja maltspuidust. Kokku on konverentsil kaheksa pooletunnist ettekannet ja kuulajatel on võimalik esitada küsimusi.

„Käsitööliste jaoks on väga vajalik orienteeruda materiaalses ajaloos ja teada, milliseid kohalikke toormaterjale on siinmail varasematel aegadel igapäevase tarbevara valmistamiseks kasutatud ja selle põhjal mõelda, kuidas seda ka praegu oleks võimalik teha. Vahel on nii, et see materjal, mis kunagi oli väga sobiv ja ainuvõimalik, ei ole praegu enam tänu moodsatele kunstmaterjalidele kasutust leidnud ja me peame uuesti katsetama ning leidma põhjendusi, kuidas ja miks neid materjale isiklike esemete või konkurentsivõimeliste ja jätkusuutlike toodete valmistamiseks kasutada. Kuidas saab käsitööline või ehitaja võtta oma materjalist maksimumi, nii et see oleks mõistlik, eesmärgipärane ja rahakotisõbralik, seda proovime oma konverentsil vaagida,“ andis TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistriõppekava programmijuht Kristi Jõeste ülevaate konverentsi sisust.

Erinevate ettekannetega esinevad TÜ arheoloog Ragnar Saage, traditsioonilise nahatöö asjatundja  Tuuli Jõesaar, ökoehitaja Kermo Jürmann, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin ning osakonna vilistlased Margit Pensa, Andres Ansper, Monika Hint ja Markus Pau.

Pärast esinejaid antakse üle Anu Raua stipendium TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna üliõpilastele, kes on silma paistnud ainelise kultuuripärandi uurimise ja hoidmisega. Stipendiumi moodustab rahaline toetus 1000 eurot ning teise osa naturaalmajanduslik toetus, mis sümboliseerib seotust maakultuuriga.

Samuti tutvustatakse trükisooja osakonna aastakirja Studia Vernacula 2017. aasta väljaannet "Leivanumber". Tegemist on käsitöö, oskuste ja ainelise kultuuripärandi uurimisele keskendunud trükisega.

Konverentsi korraldab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond viiendat korda.

Konverentsi ajakava.

Lisainfo: Kristi Jõeste, 520 0340, kristi.joeste [ät] ut.ee

Emakeelne ülikool tähistab järgmisel reedel, 1. detsembril oma 98. aastapäeva. Seda tähistab Tartu Ülikool traditsioonilise aktuse, tõrvikrongkäigu ning balliga. Kõikide rahvusülikooli aastapäevaga seotud sündmuste kohta leiab info ülikooli kodulehelt.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemias peetakse rahvusülikooli 98. aastapäeva aktust neljapäeval, 30. novembril kell 12.00 kultuuriakadeemia peamaja mustas saalis, kus antakse üle ka akadeemia aasta töötaja ja sõbra preemiad. Lisaks peab kõne TÜ arendusprorektor Erik Puura, esinevad oma maja muusikud ja akadeemia segakoor. Pärast aktust on kaetud kohvilaud ruumis 105. Kogu akadeemiapere on oodatud!

9. -11. veebruaril korraldab Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia teist aastat Viljandi lähistel Männiku metsatalus kolmepäevase kohalikku kultuuri tutvustava kursuse Eestis äsja elama asunud välismaalastele.

 „Eelmisel talvel esmakordselt toimunud talveakadeemia oli tõeline kordaminek. Erinevast rahvusest osalejad andsid üritusele igati positiivse tagaside ja eriti toodi välja selles käsitletud teemade mitmekesisust, seepärast saime innustust jätkata,“ ütles TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusvaheliste suhete spetsialist Liina Junolaine.

Kolme päeva jooksul annavad Tartu Ülikooli õppejõud ning teised tunnustatud spetsialistid osalejatele ülevaate eesti keelest, kultuurist ja ajaloost. Praktilisemat laadi õpitubades keskendutakse aga eesti muusikale, esemelisele pärandile, toidu- ja saunakultuurile. Mitmekesine töökeskkond aitab erineva kultuuritaustaga osalejatel lõimuda meie ühiskonda ja suurendada ühtekuuluvustunnet.

„Oluline osa on programmis ka looduskaunil kohal ja mitmekülgsel meelelahutusprogrammil. Lisaks kasulikele oskustele ja teadmistele, mis aitavad välismaalastel end Eestis kodusemalt tunda, saavad nad talveakadeemiast kaasa ka väärtuslikud tutvused ja unustamatud mälestused,“ lisas Junolaine.

Talveakadeemiasse oodatakse eelkõige välisõppejõudude ja –tudengeid erinevatest Eesti kõrgkoolidest, aga teretulnud on ka teised huvilised, kes soovivad mugavas keskkonnas tutvuda uue ühiskonna, kultuuri ja siinsete õpetamise meetoditega. Üliõpilastel on osalemise eest võimalik teenida ka ainepunkte. Töökeeleks on inglise keel.

Rohkem infot talveakadeemia kohta leiab ja registreeruda kuni 20. detsembrini saab siin. 

Lisainfo: Liina Junolaine, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusvaheliste suhete spetsialist, 5194 4778, liina.junolaine [ät] ut.ee

Kolmapäeval, 29. novembril peab TÜ vabade kunstide professor Peeter Laurits oma järgmise loengu pealkirjaga "Jumalik geomeetria. Kuldsed lõiked ja fraktaalsed kaosed.".

Peeter Lauritsa loengukursus kõrvutab iidseid kultuurimeetodeid verivärsketega, vaatab neoliitilist digitaalse pilguga ja vastupidi, ajab segamini naturat ja culturat, televisiooni ja selgeltnägemist. Analüüsib kunstniku rolle erinevates ühiskondades ja kunsti erinevaid sotsiaalseid modaalsusi maagilisest propagandistlikuni. Üheskoos professoriga otsitakse loovuse lätet. Näidispatsiendina võetakse ette professori VAAL galeriis kureeritav näitus "Surnu suusad ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele".

Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis.

Loengud toimuvad kolmapäeviti kell 16.15–18.00 Tartus Jakobi 2 ringauditooriumis (ruum 226) alltoodud kuupäevadel:

• 29. november
• 13. detsember

Loenguid kuulama on oodatud kõik huvilised üle kogu ülikooli ja väljastpoolt. Juba toimunud loenguid saab järelvaadata UTTV vahendusel (www.uttv.ee).

Info loengute kohta on kättesaadav aadressil http://www.kultuur.ut.ee/et/osakonnad/vabade-kunstide-professuur

Lisainfo:
Maarja Nõmmik
Tartu Ülikooli kunstide keskus
maarja.nommik [ät] ut.ee
737 5669

24. novembril toimus vanas anatoomikumis esmakordselt kunstide keskuse heategevuslik jõululaat. Korraldajad tänavad kõiki laadal osalenud Tartu ülikooli töötajaid ja tudengeid.

Tänu kauplejatele ja lahketele ostjatele kogunes Tartu kõrgemas kunstikoolis õppiva ja Mäe-kodu lastekodus elava noormehe kooliks vajaminevate kunstitarvete ja tööriistade ostu toetuseks 613,8 eurot. Lisaks kauplejatele toetas annetuseks kogunevat summat ka loterii, mille auhinnafondi panustasid paljud ülikooliga seotud inimesed. Samuti toetasid annetuskasti täitumist laadal osalenud ülikooli kultuuriklubi ja akadeemilise naiskoori korraldatud pop-up kohvikud. Muusikuna hoidis laadal meeleolu üleval Viljandi kultuuriakadeemia eelarvespetsialisti Ellu Roosioja lõõtsamäng.

Laada üks korraldajaid Margot Must: „Suur tänu ka laada korraldusmeeskonnas praktikandina osalenud kultuurikorralduse tudengile Maarja Mangusele ning kahele vabatahtlikule Agete Eksile ja Ave Vilpole, kes aitasid korraldada loteriid ning toetasid meid ka oma rammuga, et laadaplatsist saaks taas õppeklassid.“

Vaata siit ka ürituse galeriid.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tähistas 30. novembril rahvusülikooli 98. aastapäeva kontsertaktusega. Sel üritusel kuulutatakse traditsiooniliselt välja akadeemia aastapreemia ja sõbra tiitli saajad.

Kultuuriakadeemia sõbraks valiti teater Ugala kauaaegse meeldiva ja tulemusliku koostöö eest. Ugala teatri direktor ja akadeemia vilistlane Kristiina Alliksaar ütles tänukirja vastu võttes: „Elukogenud inimesed ütlevad, et kõige tähtsam siin ilmas on armastus. Sõprus on kohe selle järel. Meil on suur rõõm ja au olla teie sõbrad. Kuidas teisiti saakski!“.

Akadeemia aastapreemia määratakse ettepanekute alusel aasta jooksul oma töö ja loominguliste, teaduslike või arendustegevuslike saavutustega kultuuriakadeemia mainet oluliselt tõstnud põhikohaga õppejõule või töötajale. Aastapreemia anti alati abivalmile ja kohusetundlikule õppekorralduse peaspetsialistile Tiia Kampusele.

Üliõpilasesindus korraldab omapoolse tunnustusõhtu akadeemiaperele järgmisel neljapäeval pärimusmuusika aidas, kus selguvad tudengite lemmikud.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemial möödub tänavu 65 aastat asutamisest ja 25 aastat kultuurialast haridust andva kõrgkoolina.

Selle nädala reedel, 1. detsembril tähistab Tartu ülikool rahvusülikooli 98. sünnipäeva. Aastapäeva raames toimub nädala jooksul ülikoolis mitmesuguseid erinevaid üritusi, antakse üle diplomid doktoritele ning audoktoritele, nimetatakse ülikooli auliige ning kuulutatakse välja Rahvusmõtte auhinna laureaat.

Tähistamisega alustas TÜ Pärnu kolledž teisipäeval, 28. novembril. Tartus saavad üritused alguse kolmapäeval, 29. novembril. Mitmekülgsest kavast leiavad sobiva ürituse kindlasti kõik Tartu ülikooli tudengid, vilistlased ning linnakodanikud ja huvilised.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rõhutab oma aastapäevapöördumises rahvusülikooli olulisust riigi ja rahva püsimisel: „Eesti riik ja ühiskond elab omariikluse sajanda sünnipäeva ootuses, samamoodi valmistub peatseks Eesti ülikooli, Eesti kõrghariduse, Eesti haritlaskonna sajanda sünnipäeva tähistamiseks ka Tartu ülikool. Ühe väikese rahvuse jaoks oma riigi ja oma(keelse) rahvusülikooli omamine eriline privileeg. Selle eesõigusega kaasnevaid võimalusi ja vastutust tajub kogu ülikool. Kutsume ka kõiki Eesti inimesi ja heatahtlikke koostööpartnereid üles rahvusülikooli missiooni teostamisele tuge pakkuma.” Rahvusülikooli sajanda aastapäeva ettevalmistustesse on kõigil võimalik oma panus anda muuhulgas ka annetuskampaaniates osaledes.

Rahvusülikooli sünnipäeva pidulikul aktusel promoveeritakse 5 audoktorit ja aktusele eelneva aasta jooksul kraadi kaitsnud 141 doktorit. Tartu ülikooli audoktoriteks saavad Mihály Hoppál, Ungari teaduste akadeemia habiliteeritud teadusdoktor (folkloristika ja semiootika audoktor), Salme Näsi, Tampere ülikooli professor (majandusteaduse audoktor), Kauko Antti Markku Kaste, Helsingi ülikooli emeriitprofessor (neuroloogia audoktor), Eske Willerslev, Kopenhaageni ülikooli professor (loodusteaduste audoktor) ja Vladimir Veksler, Pariisi XI ülikooli professor (farmakoloogia audoktor). Ülikool nimetab auliikmeks pikaajalise toetaja Harry Huge. Teatavaks tehakse TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat – isik, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Aktusel peab akadeemilise loengu „Rahvusülikool digiühiskonnas“ sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin. Aktuse otseülekannet ning järelvaatamise võimalust pakub UTTV.

Tänavune 98. sünnipäev tähistab eestikeelse Tartu ülikooli sündi 1919. aastal ning seda tähistatakse kolmes linnas – Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ürituste kavast leiab nii avalikke loenguid, näituse avamise, raamatuesitluse, pikkade traditsioonidega tõrvikrongkäigu kui ka balli.

Kogu rahvusülikooli ürituste kava leiab ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, kady.sostar [ät] ut.ee

30. novembril TÜ Viljandi kultuuriakadeemias peetud pärandtehnoloogia konverentsil anti kahele kultuuriakadeemia üliõpilasele üle Anu Raua stipendiumid. Komisjoni otsusel said 2017. aasta stipendiumi rahvusliku tekstiili eriala neljanda aasta üliõpilane Kati Kuusemets ja pärandtehnoloogia magistrikava üliõpilane Mareli Rannap.

Kati Kuusemets on silma paistnud väga heade tulemustega õppetöös ja on lootust andev käsitööuurija. Tema koolitöödena disainitud ja valmistatud paar rõivaeset on eksponeeritud Eesti Rahva Muuseumi rahvusliku moeajaloo ülevaatenäitusel „Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi“, mis on rahvusliku tekstiili erialale suurepäraseks reklaamiks.

Pärandtehnoloogia magistrikava üliõpilane Mareli Rannapi uurimisteema on äärmiselt aktuaalne: ta loob oma töö kaudu rahvarõiva nõuandekeskuse mudeli, mis koondaks paikkonna rahvarõiva-alase teabe ja pakuks tuge nii rahvarõivaste kandjale kui valmistajale. Magistritöö kirjutamise ja õpingute kõrval on ta tegelenud ka rahvarõivaste populariseerimisega ja tema eestvedamisel on toimunud mitmeid rahvarõivaste valmistamise kursuseid Saaremaal.

Tekstiilikunstnik Anu Raud oli kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna esimese õppekava üks loojatest.  Temanimeline stipendium loodi kolm aastat tagasi 2013. aastal sooviga tunnustada üliõpilast, kes on silma paistnud ainelise kultuuripärandi uurimise ja hoidmisega. Igal aastal antakse välja vähemalt üks stipendium, mille ühe osa moodustab rahaline toetus 1000 eurot ning teise osa naturaalmajanduslik toetus, mis sümboliseerib seotust maakultuuriga. 2017. aasta sügissemestril esitati Anu Raua stipendiumikonkursile 13 esildist kokku kaheksale üliõpilasele. 

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond pakub rakenduslikku kõrgharidust eesti rahvusliku tekstiili, ehituse ja metallitöö erialal ning magistriõpinguid pärandtehnoloogias. Traditsioonilisi käsitöötehnikaid kaasaegsesse tarbekeskkonda lõimides esindab osakond paikkondlikku ja rahvuslikku traditsiooni ning identiteeti tugevdavaid ja taasloovaid väärtusi.

Ugala teatris jõudis lavale muusikaline lastelavastus „Lumekuninganna“, kus lavastaja Oleg Titovi käe all saab taani jutuvestja Hans Christian Anderseni klassikaline lugu Lumekuningannast uudse ja värske hingamise.  Erinevatest muinasjuttudest tuntud tegelasi mängivad Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 12. lennu tudengid.

Kui Kaj ühel külmal talvepäeval kadunuks jääb, otsustab Gerda poissi otsima minna ja maksku mis maksab venna koju tagasi tuua. Nii algab seikluslik rännak läbi talvise võlumaa. Oma teekonnal jõuab Gerda järjest lähemale Lumekuninganna jäisele riigile. Ta kohtab nii sõpru kui vaenlasi, kuid lõpuks peab ikka ise leidma lahenduse, kuidas saada jagu imekauni Lumekuninganna võluväest ning leidma tee oma venna jäätunud südameni. Dramaturg Liis Aedmaa uusversioonis liituvad Gerdaga laval ka Punamütsike, valge hunt, printsid ja printsessid ning teistest muinasjuttudest tuttavad tegelased.

“Mulle väga meeldivad muinasjutud, kuid ma olen alati tahtnud aru saada, miks muinasjuttudes kurjad on kurjad ja head on head ning mängida mõttega, et kurjad ei ole ju alati olnud kurjad. Oma lastelavastustes olengi püüdnud pakkuda vaatajatele võimalust mõista, et pahatahtlike tegude taga võib sageli peituda inimlik kurbus ja üksindus. Muinasjuttude peamine mõte – hea võidab kurja – tähendab minu jaoks mõistmist, et meil on igal hetkel võimalik valida, kas teha kurja või pigem head,” selgitab lavastaja Oleg Titov, kes on ka lavastuse koreograafia autor.

Seikluslik lugu kulgeb Peeter Konovalovi originaalmuusika ja laulude saatel. Lumekuninganna maailma loob Ugala suurele lavale NUKU teatri peakunstnik Rosita Raud, valguskujundaja Rene Liivamägi ja videokunstnik Katre Sulane. 

Kõik, kes külastavad etendust detsembrikuus, kohtuvad ka jõuluvanaga, kellel on igaühe jaoks kingitus.

Ugala teatri muusikaline lastelavastus „Lumekuninganna“ jõuab järgmisel aastal lisaks Viljandile Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse, Võrru, Rakverre ja Jõhvi.

Vaata ka galeriid proovidest ja uudislõiku AK-s.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna üliõpilased käisid 14. detsembril erinevates Viljandi asutuses jõululaule laulmas.

11 huvijuhi ja kultuurikorralduse eriala üliõpilast sättisid muusikaõpetuse kursusel kokku ning õppisid selgeks kimbu armsaks saanud jõululaulule. Kavasse sattus nii lapsemeelseid kui lüürilisi, nii südamlikke kui särtsakaid lugusid Aavikult, Eesperelt, Ehalalt, Kapilt jt. Päkapikutajad viisid jõulumuusika Sakala keskusesse ja Viljandi haigla õendushoolduskeskusesse. Viljandi Kaare kooli, kus õpilased-õpetajad ning hoolduskeskuse pere olid tänuväärsed kuulajad ja kaasalauljad.

 Kultuurhariduse osakonna tudengitele pole tänavune käik esmakordne – 2015.aasta jõulude ajal esmakordselt ette võetud „minituur“ sai väärilise järje. Taas puges soe tunne südamesse kõigil, kellel oli põhjust kohal olla.

Ilusaid saabuvaid pühi ka kogu Kultuuriakadeemia perele!