Täna avatakse Viljandi Kultuuriakadeemia sinises fuajees näitus „Naine ja poliitika", mis jutustab eesti naise lugu kui poliitilise mõtte lugu, tutvustades Eesti 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse naisõiguslasi. Näitusel saavad sõna seitse naist alates ärkamisajast kuni nõukogude okupatsiooniaastateni välja.
“Kõik sai alguse kooliajalooõpikust, kust pika otsimise peale leidsin nelja naise nimed. Samal ajal on 90% tegijatest tänaseks naised. Vaatasin läbi entsüklopeediad ja kogumikud: ka sealt vaatas vastu seesama kurb pilt, naised olid enamasti ajaloost välja unustatud,” selgitas tagamaid näituse koostaja, Eesti naisajaloo uurija Evelin Tamm. “Eelmise aasta märtsis tegin küsitluse ja uurisin, kui paljusid naisi Eesti ajaloost üldiselt teatakse. Peale Koidula, Miina Härma, Marie Underi ja Anna Haava järgneb kogelus ja vaikus. Keskmiselt teataksegi kolme-nelja naist. Naisajaloost ei ole peale Helmi Mäelo 1957. aastal paguluses avaldatud raamatu "Eesti naine läbi aegade" ilmunud ühtegi tervikteost. Naisliikumisest ilmus seni ainus ja viimane ülevaade Vera Poska-Grünthali sulest ja seda juba aastal 1936. Naine on endiselt justkui valge laik Eesti ajaloos, kes alles ootab avastamist.“
Näitus on sündinud koostöös feministliku kultuurifestivali Ladyfest Tallinnaga, MTÜ Wikimedia Eestiga ja naisajaloo uurija Evelin Tammega.
Näitus on avatud 27. aprillini.
Lisainfo:
Nele Laos
Ladyfest Tallinn
+372 53 308 262
nelelaos [ät] gmail [dot] com